Jõgevamaa on sigade Aafrika katku tõttu ilma jäänud rohkem kui pooltest kärssninadest. Et me sellest tõvest lõplikult pääseme, seda asjatundjad usu, võib tulla n-ö teine laine. Ohtlikud on kuumad suvekuud, kus inimesed liiguvad rohkem looduses, käivad metsas seenel-marjul.
Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup nentis, et arvestades seda, mismoodi on katk metsas levinud, ei saa loota, et midagi enam ei juhtu. “Metssigu on palju. Jahimehed on teadvustanud probleemi ja kütivad hoolega, aga seni, kuni metsas on suur populatsioon, ei saa loota, et võime järgmisel suvel rahulikud olla,” tõdes ta.
Väiketalud lõpetavad
Jõgevamaa veterinaarkeskuse töötajad on väikestes majapidamistes palju selgitustööd teinud. “Väikeses laudas ei ole sead eraldi, ikka käib kõik risti-rästi. Tuuakse metsast puid, käiakse laudas. Väiketalus seasulu ees eraldi lüüse ei ole. Bioohutusnõuete täitmisega hädas olevad inimesed on aru saanud, et vanaviisi edasi ei saa,” lisas Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arbo Kepp.
Enamik väiketalusid on teatanud, et lõpetasid jõuluks seapidamise. Seakasvatusest loobumise toetust sai Vitsjärve Peekoni farm. Nemad said investeerimistoetust kuivati arendamiseks.
On ka neid väiketalusid, kus seakasvatusest ei soovita loobuda, neid jääb maakonda alles alla kümne.
Kõige suuremad seapidajad on Palamusel Atria Farmid ja Saimre Põltsamaa taga Eskus, Paju talu sigala on Puhu-Ristis, Markilo Härjanurmes. Sigu on maakonnas alles ca 15 000, neid oli maakonnas käesoleva aasta algul üle 33 000, üle poole on läinud. Maakonda jääb pärast jõule ehk 2016. aastaks alles 25 ehitist, kus peetakse sigu.
Oluline on dialoog
Nendes piirkondades, kus leitakse sigade Aafrika katku surnud metssigu, käivad vetarstid kord kuus ja selgitavad inimestele bioohutusnõudeid. Iseküsimus on, kui palju nendest nõuetest kinni peetakse.
Harles Kaup tunnistas, et sajaprotsendilist kaitset katku vastu pole olemas. “Me teeme farmijuhatajale märkuse, kui desovannidesse tuleb vihma juurde ja lahus ei desinfitseeri enam. Me näeme, et lastakse n-ö rihma lõdvemaks, arvatakse, et kõik on möödas, aga ei ole! Kahjuks peab osade seapidajate juures käima n-ö piitsaga. Palju oleneb ka personalist, harjumused peaksid olema igapäevased, mitte nii, et kui meedias enam katkuteemat pole, siis on oht möödas! Ei ole,” rääkis Harles Kaup.
Jõgevamaa veterinaarkeskuse töötajad suhtlevad seakasvatajatega, oluline on dialoog, inimesed peavad aru saama, et nõuded pole kehtestatud kellegi kiusamiseks.
“Ei ole vahet, kas oled kaheksa tuhande seaga suurfarm või ühe seaga väiketalupidaja metsa ääres. Kõik toimingud, mis katkuga kaasnevad, samuti piirangud riigile on samad. Ka ühe seaga majapidamises olnud katkujuhtumi tõttu hakatakse otsast peale lugema taudist möödunud kuid. Euroopa Liit on kehtestanud meile samad kitsendused, Venemaa samuti. Piir jookseb siit, midagi pole teha. Tsoonid muutuvad alles siis, kui viimasest taudijuhtumist on möödas 12 kuud. Keegi ei võta meilt kolmandat tsooni enne maha. Teine tsoon aga on tootjatele loomulikult parem,” lisas ta.
Maakond “piiramisrõngas”
Jõgevamaa veterinaarkeskuse töötajad arvavad, et sigade Aafrika katk jõudis metssigadeni kõigepealt Viljandi poolt ehk Kolga-Jaani kandist. Põltsamaa ümbrusest leiti augusti lõpus ja septembris katku surnud sigu. Nüüd ründab katk Koeru, Koigi ja Päinurme poolt. Enim on taudi diagnoositud Lahavere-Tapiku-Vaimastvere piirkonnas. Mis toimub Endla looduskaitseala massiivides, ei tea keegi. Uus laine tuleb Alatskivi kandist Peipsi äärde, Alatskivi lähedalt on leitud palju katku surnud metssigu. Rakke ja Väike-Maarja on tõbe täis, ühe pressis ka Lilastvere kanti. Üks eksinud positiivse prooviga metssiga leiti ka Voldi kandist.
Puurmani vallas pole sigade Aafrika katku surnud metssigu leitud veel detsembriski. Alam-Pedja looduskaitsealalt ei ole Puurmani mehed kuulnud üheltki matkajalt ega marjakorjajalt või niisama uitajalt, et kusagil oleks katku surnud metssigu leitud.
Veterinaarid teavad, et kui nakatunud siga saab karjas kaua ringi liikuda, siis haigestub terve kari. Aga kui nakkuse saanud siga saab õigel ajal maha lastud, siis on hästi. Vaimastvere kandis oli selline juhtum, kui jahimehed võtsid koeraga karjast välja haige põrsa, kelle verest leiti nakkus. Seda karja nägid jahimehed veel hiljuti söömas, sest nakatunud siga saadi kohe kätte. Kui siga on haige, siis jääb ta karjast maha, ei jõua koos käia. Kari liigub üsna intensiivselt. See tähendab, et kui õigel ajal jaole saada, võib kari terveks jääda. Voldis oli sama lugu, põrsas tuli metsast välja ja lasti maha, oli positiivne. Aga kui paljud haiged sead jõuavad karja nakatada, ei tea keegi. Enamasti leitakse surnud sigu mitmekaupa. Leide on palju.
Jõgi ja raudtee-ehitus on eemal hoidnud
Alatskivilt pressib katk Pala poole, seal pole looduslikke takistusi. Palamuse, Saare ja Puurmani vald on olnud detsembrini oaasiks. Praegu pole metssigadel katku diagnoositud vaid Puurmani vallas.
“Metssigade arv peab korra ikka päris nulli minema, meil peab olema täielikult nulltolerants, siis ehk saame ka katkust lahti. Tuleb kõva jää ja siis tulevad Peipsi tagant uued ja terved loomad,” rääkis Harles Kaup.
Karantiin on Puurmani katkufarmis läbi, laudad on kaks korda läbi pestud ja 40 päeva seisnud. Tahkesõnniku hoidla on kaetud kilega, et seal protsessid kiiremini käiksid. Põhimõtteliselt saab seal samuti kõik korda.
Kaubi Farmide omanik Rein Puhk on Maalehele väitnud, et lähiajal ta seal lautades sigu pidama ei hakka. Samas on ta küsinud veterinaarkeskusest taasasustamise tingimuste kohta.
HELVE LAASIK
