Tähistamaks sea-aasta algust Hiina kalendri järgi, avatakse täna külmalinnas Jõgeval jääst seaskulptuur. Vallakeskus saab atraktiivust juurde tänu idamaisele looma-aastale, mis omaks võetud vist kogu maailmas. Küllap on Eestis paslik rääkida sigadest lähtudes ennekõike kodumaisest põllumajandustootmisest ja ka rahvakultuurist.
Mis aastal kasvatati Eestis esimene kodusiga? Küllap meenutab see mõttesähvatus küsimust „Millal valmistati esimene kast, mille esitas filmis „Viini postmark” peetud tootmisnõupidamisel peainsener Saulus (näitleja Einari Koppel). Küll on aga teada seakasvatuse ajaloo seosed Eesti iseseisvuslooga. Paljusid mehi Vabadussõjas võitlema motiveerinud maareform, mille käigus mõismaad talupoegadele jagati, motiveeris suurema entusiasmi ja huviga sigu kasvatama.
Seakasvatuse väärika möödanikuga on otseselt seotud ka tänane Jõgeva vald, sest 1931. aasta aprillis asutati Kuremaa mõisas Riiklik Seakasvatuse katse- ja kontrolljaam, mille ülesandeks oli sugulavades peetavate sigade nuuma ja lihasjõudluse hindamine.
Teise maailmasõjaeelse Eesti Vabariigi pühendumisest seakasvatusele sobiks tänapäevalgi eeskuju võtta. Toonane Põllumajanduse peavalitsus töötas välja seakasvatuse arendamise kava. Tegutses seakasvatuse selts, mille põhikirja üks koostajaid oli kahel korral põllumajandusministrina töötanud agronoomiharidusega poliitik Theodor Pool (1890–1942), kes toimetas põllumajandusalaseid ajakirju, kirjutas artikleid ja raamatuid.
Põllumajandusministeerium jagas tõusigade ostuks abirahasid, mida välismaalt ostetud sea puhul oli 65 protsenti ja kodumaise sea puhul 50 protsenti maksumusest. Abiraha said ka kuldijaamade pidajad.
Sead anekdootides ja rahvakommetes
Küllap ühte tabavamasse poliitilisse anekdooti on seoses sigadega sattunud Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov. Nimelt Hruštšov külastanud seafarmi ja Pravda toimetuses arutatud, mida kirjutada sündmust illustreeriva foto allkirjaks. Üheks variandiks oli „Seltsimees Hruštšov sigade keskel”. Heakskiidu leidis aga allkiri „Kolmas vasakult on seltsimees Hruštšov”.
Eesti rahvakommetes on seaga seotud tavad suuresti koondunud 17. jaanuarile (ühtlasi Jõgeva külmarekordi mõõtmise päev 1940. aastal) ‒ tõnisepäevale. Rahvatarkus nõudis sigadele korralikku söötmist sellel päeval. Setodel oli kombeks sel päeval sead laudast välja lasta, et nad päikest näeksid.
Töö tegemine tõnisepäeval pidi aga tegema kahju nii sigadele kui ka soodustama sigade tekitatud kahju tekkimist.
Tõnisepäeval 2008 avati pronksseaskulptuur Tartu turuhoone juures. Autoriks kunstnik Mati Karmin.
Eesti fraseologismide sõnastikust leiame mitmeid ütlusi sea kohta rukkis. Näiteks „vagane nagu siga rukkis, muudkui nohiseb” või „mida sa nohised justkui siga rukkis”.
Ütlus „laisk nagu siga” pärineb aga ühest idamaisest legendist, mille järgi üks mütoloogiline keiser korraldas 12 looma võidujooksu, mille kaheteistkümnendana lõpetas siga, sest oli vahepeal kõhu täis söönud ja magama jäänud.
Sealihas mõndagi tervislikku
Sealihast saab valmistada korraliku kehakinnitust võimaldava prae. Küllap on selline ramm eriti vajalik talvekuudel. On ju seapraad aukohal jõulu ja uusaasta laual. Samas on sealiha peetud üheks kehakaalu suurendajaks ja seetõttu tervisele liiga tegevaks.
Eesti Maaülikooli professor Riina Soidla vaidleb sellele vastu. Tema sõnul on võimalus sealihast lõigata väga erineva toiteväärtuse ja rasvasisaldusega tükke. Teadlane on öelnud, et sealiha sisaldab erinevaid organismile kasulikke aineid, kaasaarvatud valke ja rauda rohkem kui taimetoit.
Sealiha ostmiseks on erinevaid võimalusi. Ehk tasub kõige kvaliteetsemat sealiha otsida turult või mõnelt väikepoepidajalt, kes sageli ka liha vahetult põllumehelt varub.
Sealiha kvaliteedi nimel pingutab ka Eesti Tõusigade Aretusühistu, kus selle eesmärgi nimel kaasaegset geneetikat rakendatakse. Tõuaretuseks on Rootsist toodud hämpširi, Austriast piertääni ja Kanadast djuroki tõugu sigu ja kulte.
Rahvatarkus ütleb mõndagi ka sealiha söömise kohta. Nii soovitakse tingimata süüa seajalgu ja hoiduda pärast seda sõrmi puhtaks pühkimast, sest muidu hakkavad käed suvel kestendama.
Taasiseseisvunud Eestis on seakasvatajatel tulnud visalt võidelda selle põllumajandusharu püsima jäämise ja arendamise eest. Lahendusi on leitud olukorras, kus Venemaa turg Eesti sigadele seoses keerulise poliitilise olukorraga suuresti suletud. Erilist kahju tegi seakasvatusele paar aastat tagasi vohanud aafrika sigade katk. Seda enam väärivad kiitust põllumehed, kes jätkuvalt seakasvatusele truuks jäävad ja seda kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks teha püüavad.
Soovime kõigile, kes ühte või teist pidi seotud sigadega edukat sea-aastat, häid mõtteid ja ka piisavalt raha hoiupõrastesse. Loodetavasti jääb alanud sea-aasta võimalikult vaeseks sigaduste poolest. Maaelu edendamisele tuleb aga kasuks seegi, et tänavuse sea-aasta elemendiks on maasiga.
JAAN LUKAS, ajakirjanik
