Seto kuningriigi päev võiks toimuda Põltsamaal

 

Möödunud laupäeval peeti Põltsamaal arvult kuues setode kokkusaamine. Ametlikult maakondlik, sest ürituse korraldajaks oli MTÜ Jõgevamaa Setode Selts, mitteametlikult oli aga üritus suurejoonelisem, sest setosid oli Põltsamaale tulnud nii päris- Setomaalt kui mitmelt poolt üle Eesti. Põltsamaa sobiks ka Seto kuningriigi päeva korraldamise kohaks.

Jõgevamaa Setode Seltsi esimehe Maria Noormetsa sõnul ongi tema suuremaks unistuseks kutsuda setod aastas korra Põltsamaale kui Eesti mandriosa keskele kokku. Pealegi ei pääse paljud teiselt poolt riigipiiri pärit setod enam kuigi lihtsalt oma tegelikesse sünnipaikadesse. Küll võiks Jõgevamaa setode juhi sõnul ka Venemaa poole peal suurema külade kokkutuleku korraldada. “Meid on ju nii väheks jäänud ja ainult ühe küla elanike kokkutulek jääks liialt tagasihoidlikuks,” tõdes ta.

Eriti sooja tunde tekitab Mariale  tema enda sõnul kohtumine noorpõlvesõprade ja tuttavatega  kunagisest kodukülast. “Põltsamaale kui kunagisse Liivimaa pealinna võiks  setode kuningriigi päev sobida küll,” kinnitas ta.

Setode kokkusaamine algas tule süütamisega Joann Lillemägi valmistatud küünlajalal. See au usaldati Maria Noormetsale.

Tartus elav Joann Lillemägi tõdes, et ülikoolilinnas sellist tegusat setode ühendust ei ole nagu Jõgevamaal. “Tartus elavate Petserimaalt pärit inimestega mingil määral siiski suhtlen,” rääkis ta. Põltsamaa kokkusaamisel osales ta enda sõnul  teist aastat järjest ja teda  kutsus Maria Noormets.

Küünlatuli ühendab

Joann Lillemägi sõnul sattus miskipärast suur hulk Setomaalt pärit inimesi elama just Põltsamaa kanti. Mullusel kokkusaamisel tekkis Joannil idee, et ürituse avamise juurde võiks kuuluda ka küünla süütamine. Nii otsustas ta kui elupõline metallitöömees ise selleks puhuks sobiliku küünlajala sepistada. „Elav tuli aitab üritusel osalevaid inimesi paremini ühendada,” tõdes Lillemägi.

Idee küünlajalg valmistada tekkis Joannil sellest, et Setomaa kodudes on olemas nn pühäsenurk, kus ikoonide kõrval ka küünal või õlilamp. Tuli süüdati pühade ajal ja tähtsamate perekondlike sündmuste puhul, vahel ka pühapäeva hommikul. 

Eeskuju on nakkav

Tartlasest külaline arvas, et innustust saanuna Põltsamaal traditsiooniks muutunud üritusest võiks ka Tartus setode tihedama kooskäimise peale mõtlema hakata.

Lillemägi arvates tuleks  Tartust leida aktiivne laululembene seto naine, kes suudab enda ümber koondada teisigi leelotajaid, sest leelotamisel on seto kultuuritraditsioonis oluline koht.

Joann Lillemägi sõnul seovad teda ka praegusel ajal sidemed teisel pool riigipiiri paikneva Setomaaga, sest ta on pärit Zagorja külast. Sinna on maetud Joanni isa ja seetõttu tuleb tal aeg-ajalt naaberriigis käia. Viimasel paaril  aastal pole ta aga enda sõnul sealsel kalmistul käinud. Setomaalt pärit mehe mõtted liiguvad selles suunas, et järgmisel aastal võiks korraldada setode kokkutuleku Zagorja külas.  Praegu on selles külas, kus kunagi elas 18-19 peret, alles vaid kaks majapidamist ja sealsed pered oleksid siinpool piiri elavaid setosid rõõmuga nõus vastu võtma.

CD valmimine on tõsine saavutus

Kohaliku seto kogukonna juht Maria Noormets lausus, et talle endalegi üllatuseks on välja jõutud kuuenda setode kokkusaamiseni Põltsamaal. Olgugi, et Põltsamaale oli kogunenud setosid erinevatest Eesti paikadest, jäi osavõtt üritusest eelmise aastaga võrreldes kolmandiku jagu kasinamaks, põhjuseks samal ajal Tallinnas toimunud setode üritus. Seetõttu oli Maria Noormetsa jaoks üllatav, et Põltsamaalegi oli Tallinna inimesi kohale tulnud. Terve seltskonnaga oli Tallinnast Põltsamaale sõitnud koor “Sõsarõ.“

Nii mõnedki inimesed jäid ka lausa Setomaalt tulemata, sest seal valmistutakse peatselt toimuvaks seto konverentsiks. Maria Noormetsa sõnul lisandus setode üritusi samale ajale ka selle tõttu, et seto leelo kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Seda suurem heameel oli Marial esitleda äsja valminud Põltsamaal tegutseva koori “Kõllakõsõ“ CD-plaati.

Suvel osalesid Põltsamaa kandi setod Petserimaal toimunud kokkutulekul. Suvisel kokkusaamisel olid kõige kaugemalt kohale tulnud külalised Saraatovi kandist. Samuti olid seal esindatud udmurdid, komid ja teiste väikeste rahvakildude esindajad. Maria Noormets nentis, et vaadates Põltsamaale kogunenud setode esindatust, tuleks üritus ka ametlikult ümber nimetada vabariiklikuks ürituseks, ehkki selle tegelikuks kokkukutsujaks oli MTÜ Jõgevamaa Setode Selts. Põltsamaale oli tuldud Viljandist, Tartust, Raplast ja mujalt. 

“Ma ei tea, mis saab siis, kui mina siinsete setode läbi käimist enam vedada ei jaksa?“ oli Maria murelik. Noorte seto kultuuri viljelejate pealekasvamise üle Maria Noormets väga ei muretse. Tema sõnul on noorte jaoks hetkel tähtsad muud tegevused ja väärtused. „Juurte juurde pöördutakse tagasi siis kui eluaastaid rohkem turjale on kogunenud,” tõdes ta.

Soovib seto kultuuri säilimist

Lustivere kultuurijuht Vello Pelisaar lausus, et ei osale setode kokkusaamisel ameti tõttu, vaid on Setomaal sündinud ja üles kasvanud. Täpsemalt on Vello Pelisaare kodukohaks Värska ja Mikitamäe vahel Mikitamäe vallas asuv Selise küla. Setomaalt sattus Vello Pelisaar Kesk-Eestisse perekonna ümberasumise tõttu Puurmani. Praegusel ajal Vello setodega tihedamalt läbi ei käi. Küll osaleb Vello Pelisaar tavaliselt seto kuningriigi päeval ning ka surnuaial tuleb tal aeg-ajalt käia. Teisel pool piiri Pelisaarel tuttavaid ei ela ja seetõttu teda piiriga seotud probleemid kuigivõrd ei puuduta.

Eelmise riigikorra ajal käis ta vahel ka Petseris ja läheks nüüdki hea meelega vaatama, kuidas seal elatakse. Ent piir on ees ja kui just tõsisemat vajadust piiri ületamiseks pole, ei hakka ta sinna pääsemiseks vajalikke toiminguid läbi tegema.

Küll toetab Vello Pelisaar kultuuriinimesena tugevalt seto kultuuri säilitamist ning tahab anda oma panuse selle edasi kestmisse.

Ükskõik, mis saab edasi Põltsamaal toimuvast setode kokkutulekust, soovib Maria Noormets selle üritusega jõuda välja vähemalt kümnenda juubelini. “Kui kümnes Põltsamaal korraldatav setode kokkutulek teoks on saanud, võin rahulikult hingata ja öelda, et olen oma elus miskit tõsisemat korda saatnud,” võttis Maria Noormets tehtu kokku.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus