Eriti soe oli just kuu viimane kümmepäevak, mille tavalisega võrreldes ligi 5 kraadi võrra kõrgem keskmine õhutemperatuur andis uue rekordi senisesse Jõgeva 1922. aastast algavasse vaatlusritta. Esimene öökülm maapinna lähedal esines tänavu 11. septembril, mis on tavalisest 3?4 päeva hiljem. Esimene öökülm õhus oli aga harilikust varasem. 17. septembril langes Jõgeval 2 m kõrgusel õhus temperatuur ligi -3 kraadini. Samal ajal mõõdeti 2 cm kõrgusel mulla kohal enam kui 4 kraadi ja rohu kohal enam kui 6 kraadi külma. Vaatlusaastate keskmisena esineb Jõgeval esimene öökülm õhus 21. septembril, tugev (alla ?2 kraadi) öökülm alles 6. oktoobri paiku. 17. septembri öökülm võttis ära kartulipealsed ja aedades kurgi- ning kõrvitsalehed. Madalamates kohtades tegi külm paiguti vähesel määral liiga isegi köögiviljadele.
Taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) kogunes mihklikuu jooksul Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi 221 kraadi, mis on piisav summa kuu alguses külvatud taliviljade võrsuma hakkamiseks. Kogu soojaperioodi jooksul (kevadest alates) kogunes tänavu efektiivset soojust septembri lõpu seisuga tavalisest 100 kraadi rohkem. Ka aktiivset (üle 10 kraadi) soojust on vaatamata jahedale suve esimesele poolele olnud tänavu üldkokkuvõttes rohkesti. 17. septembriks (see on tugevate öökülmadeni) kogunes aktiivset soojust enam kui 1800 kraadi ja sellest piisab ka enamike hiliste kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.
Vihma sadas mihklikuus Jõgevamaal ainult 26?41 mm, mis on harilikust valdavalt üle kahe korra vähem. Rohkem sadas 12., 13., 15., 16., 29. ja 30. kuupäeval.
Sügise alguseks peavad klimatoloogid keskmise õhutemperatuuri püsivat langust alla 13 kraadi ja öökülmade saabumist. Tänavu langes see kokku septembri teise kümmepäevaku algusega. Agrometeoroloogid peavad sügise alguse kriteeriumiks keskmise õhutemperatuuri püsivat langust alla 10 kraadi ja sellega kaasnevat aktiivse taimekasvuperioodi lõppu. Selles mõttes vältas suvi kogu septembrikuu ja veel oktoobri algulgi, millest andis tunnistust jätkunud intensiivne rohukasv nii haljasaladel kui rohumaadel. Vanarahvas nimetab pärast tugevaid, taimi kahjustavaid öökülmi saabuvat sooja aega vananaistesuveks. Seega on raske otsustada, mis aastaajaks tuleks pidada tänavust erakordselt sooja septembri viimast kolmandikku ja oktoobri algust.
Sügisest annab märku puulehtede värvumine. Juba septembri alguseks olid muutunud kased laiguti kollasteks nagu tänapäeva moodsa naisterahva pea ja püsisid sellistena peaaegu kuu lõpuni. Vahtratel algas esimeste lehtede värvumine pärast esimesi nõrku öökülmi kuu esimesel poolel ja intensiivistus viimasel kümmepäevakul. Esimesena langetas lehed toomingas, seejärel harilik saar, mand?uuria ja hall pähklipuu. Massiline lehesadu oli septembri lõpus sookasel, haaval, harilikul pärnal ja siberi lehisel. Pikemat kasvuperioodi vajavad suurelehine pärn, euroopa lehis, sirelid jt võõrliigid on aga täiesti rohelised.
Milline on tavaliselt oktoobri ilm? Oktoober on kuu, kus ilm kogu aeg jaheneb, sagenevad öökülmad. Keskmine õhutemperatuur langeb kuu jooksul vaatlusaastate keskmisena 7,5 kraadilt 2,5 kraadini. Vihma hulka võib sadada lörtsi, kuid lumikatet sellest tavaliselt ei moodustu. Äärmustemperatuurideks on oktoobris mõõdetud 20,8 ja ?18,5 kraadi. Eelmisel aastal langes miinimumtemperatuur oktoobris ainult ?2,2 kraadini ja maksimumtemperatuur tõusis 16,6 kraadini.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
