Tänavune 1. september kujunes ilusaks ja soojaks, kuid järgnevalt ei tõusnud nädal aega päeviti õhutemperatuur enam 13…16 kraadist kõrgemale. Päikest paistis esimestel nädalatel tavalisest vähem ja kõledust lisas tugev tuul.
Tänu pilves taevale öösel kiiret jahtumist ei toimunud ja õiget öökülma vaatamata päevasele jahedusele esialgu ei esinenud. Kõige külmemaks ööks osutus kuu esimesel poolel 6. september, kui Jõgeva ilmajaamas mõõdeti õhus 3,6°C ja maapinna lähedal mullal 0,7 C.
Septembri algul jäid kurgid ja kõrvitsad alles
Nõrka öökülma oli tol ööl maapinnal paiguti ainult madalamates kohtades. Aedades jäid peenardel kurgid ja kõrvitsad alles ning jätkasid kasvu. Samuti õitsesid daaliad ja teised külma suhtes õrnad ilutaimed edasi.
Juba 8. septembrist muutus ilm uuesti soojaks ja keskmine õhutemperatuur püsis tavapärasest kõrgemana peaaegu kuu lõpuni. Tänavuse mihklikuu kõige kõrgem õhutemperatuur (Jõgeval 20,6°C) registreeriti 10. septembril.
Koos ilmade soojenemisega algasid sagedased vihmad. Aegajalt esines äikest ja väga tugevaid vihmahoogusid.
Uus sajurekord kümnepäevaku kohta
Septembri teise kümmepäevaku sajusummaks kogunes Jõgeval 71 mm, mis andis uue nimetatud kümmepäevaku sajurekordi 1922. aastast algavasse vaatluste ritta. Kõige suuremad äikesevihmahood esinesid 17.-18. septembril, kui ööpäeva jooksul tuli mitmel pool maakonnas vihma 27‑35 mm. Veekogud tõusid üle kallaste. Vihmad tihendasid külvata jõutud taliteraviljapõldudel mulda ja kohati võis muutliku reljeefiga paikades näha pinnasekannet.
Põllutööd seiskusid mitmeks päevaks. Teraviljad valmisid tänavu hilja ja nende koristusperiood venis ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu väga pikaks. Lisaks vihmahoogudele takistasid koristustöid hommikune rohke kaste ja udud. Küpseks saanud terad kippusid juba põllul peades kasvama minema. Muld oli sagedastest sadudest märg ja kartulit ei saadud võtta. Kohati olid põllud pehmed ja ei kandnud masinaid.
Kolmanda dekaadi soe lasi vilja koristada
Kolmandaks kümmepäevakuks sajud lakkasid. Päevad olid päiksepaistelised ja väga soojad mihklikuu viimase dekaadi kohta. 22.-25. septembrini tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid veel 17…18 kraadini, keskmine õhutemperatuur püsis 12…14 kraadi piires. Ööd olid küll jahedad ja hommikud rohke kastega, kuid päeval langes suhteline õhuniiskus 60 protsendini. Olid soodsad ilmad nii teravilja koristuseks kui kartuli võtmiseks. Suviraps selleks ajaks valdavalt veel koristusküpseks ei saanud.
Septembri viimasteks päevadeks muutus ilm külmemaks. 29. septembri öösel langes õhutemperatuur Jõgeva ilmajaama järgi -0,2°C, maapinna lähedal mullal -1,1°C. Rohul registreeriti samas lähedal -3,7°C ja hommikul olid taimed hallast valged. See oli tänavuse sügise esimene korralikum öökülm. Keskmisena algavad siin kandis öökülmad maapinnal kuu esimesel nädalal ja õhus 22. septembril.
Kokkuvõttes oli tänavune september Jõgeval keskmisest 1,2 kraadi võrra soojem. Efektiivseid (üle 5°C) temperatuure kogunes kuu jooksul 206°C, mis on keskmisest 30 kraadi võrra rohkem. Kevadest alates kogunes efektiivseid temperatuure 30. septembriks 1308°C, mis on keskmisest ligi 70 ja normist (1981-2010. aastate keskmine) ligi 130 kraadi võrra vähem. Vihma tuli kuu jooksul kõikjal maakonnas tavalisest rohkem – esialgsetel andmetel 86 millimeetrist (Jõgeval) kuni 115 millimeetrini (Toomal).
Oktoober toob sagedased öökülmad
Milline on olnud ilmastik oktoobris Jõgeval 1922-2016. aastate andmetel? Oktoobris sagenevad tavaliselt öökülmad. Kuu viimaseks kolmandikuks langeb harilikult ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt alla viie kraadi, lõpeb vegetatsiooniperiood. Äärmustemperatuurideks on oktoobris mõõdetud -18,5°C (1926. aastal) ja 20,8°C (1981. aastal). Kolmel-neljal aastal kümnest tekkis oktoobris esimene ajutine lumikate. Kuu sademete summa on kõikunud viimase 95 aasta jooksul kaheksast millimeetrist (1951. aastal) kuni 154 millimeetrini (1938. aastal), vaatlusaastate keskmine on 65 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
