Homme, 11. jaanuaril möödub kümme aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti Eesti selle sajandi külmarekord: termomeeter näitas sel hommikul -36,7 kraadi. Nii madalale pole temperatuur pärast seda siinkandis enam laskunud.
“Tõsi, mõnedes mitteametlikes ilmavaatluspunktides on mõõdetud ka -37 kraadini ulatuvaid temperatuure, ent need pole ametlike näitajatena arvesse läinud. Jõgeval toimib aga Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudile alluv ilmajaam kõigile standarditele vastava vaatlusväljakuga, nii et ametlik rekord on siiski Jõgeva käes ning saab homme kümneaastaseks,” ütles Eesti Looduseuurijate Seltsi Jõgeva Ilmahuvikeskuses tegutsev teenekas meteoroloog Helle Raudsepp.
Just kümne aasta tagune külmarekord pani tema sõnul idanema mõtte hakata propageerima Jõgevat kui külmalinna. Toonane maavanem Margus Oro ja seltskond Jõgeva kandi ettevõtjaid sõitis tookord Otepääle suusatamise maailma karikasarja etappi vaatama. Paraku jäid esimese päeva sõidud kolmekümnekraadise külma tõttu pidamata. Ja kui siis Jõgevalt hakkas tulema teateid siinse veelgi käredama pakase tehtud pahanduste kohta, siis hakatigi ühiselt mõtlema, kuidas krõbedad miinustemperatuurid linna plussideks muuta.
Tegi kurja
“Juba 2002. aasta lõpp oli väga külm olnud. Ka 6. ja 7. jaanuari öösel langes temperatuur mitu pügalat alla kolmekümne. Et külm oli pikalt püsinud, hakkasidki torud lõhkema ja transport seiskuma,” meenutas Helle Raudsepp. “Samast talvest on meeles ka mure järvedes elavate kalade pärast. 2002. aasta suvi ja sügis olid olnud kuivad ning järvede veetase oli talve saabudes üsna madal. Suurte külmade saabudes oli ka lumekate järvedel õhukesevõitu ja nii kippusidki järved läbi külmuma.”
Jõgevale külmalinna identiteedi loomisel oli mõistagi ajendiks ka see, et siin fikseeriti 1940. aasta 17. jaanuaril Eesti kõigi aegade külmarekord -43,5 kraadi. 2003. aasta detsembris Jõgeva linna servale Uku keskuse juurde püstitatud n-ö külmasambal seisavadki kõrvuti kõigi aegade ja selle sajandi külmarekordit märkivad arvud. Samba püstitamisel oli eestvedajaks MTÜ Miinus 43,5. Nimetatud MTÜ on koostöös Jõgeva Ilmahuvikeskusega käivitanud ka igatalvise külmaennustusvõistluse ja jääpurikafestivali.
Pooled rekordid Jõgeva käes
Helle Raudsepa sõnul on selle sajandi külmarekordist möödunud aja jooksul olnud igasuguseid talvesid. Kümnest viimasest talvest viiel (2002/2003, 2004/2005, 2006/2007, 2009/2010 ja 2011/2012) on konkreetse talve Eesti külmarekord mõõdetud just Jõgeval. Kui möödunud talve külmarekord oli üpris muljetavaldav (-35 kraadi), siis miinustemperatuuride summa poolest olid hoopis karmimad kaks varasemat talve. 2007./2008. aasta talv oli aga erakordselt leebe: toonane rekordkülm küündis vaid -16,8 kraadini ning see tulemus fikseeriti Võrus ja Tartus. Jõgeval langes õhutemperatuur selle talve külmimal päeval vaid -14,7 kraadini.
Tänavuse talve külmakõveraid ei hakanud Helle Raudsepp ette ennustama.
“Kui möödunud aasta lõpus eeldasin, et Siberist tulnud külm õhumass jõuab idapiiri tagant ka meile, siis tegelikkuses see nii ei läinud,” nentis ta. “Selle nädala lõpus pidi ilm küll külmenema, aga kaugemate perspektiivide osas ei oska ma kaasa rääkida. Rahvalikud ilmaennustajad on pakkunud välja igasuguseid stsenaariume.”
Homne 11. jaanuar on tähelepanuväärne kuupäev ka selle poolest, et siis möödub 91 aastat Jõgeva Sordiaretuse Instituudi eelkäija Jõgeva Sordikasvanduse juurde meteoroloogiajaama moodustamisest ning järjepidevate ilmavaatluste algusest siinmail.
i
RIINA MÄGI
