Hiljuti täitus viis aastat viimase tuleohutuse seaduse vastuvõtmisest, mis kohustab eramu omanikku kord aastas korstnat puhastama ning vähemalt iga viie aasta tagant tuleb seda tööd lasta teha kutsetunnistust omaval korstnapühkijal. Seega peab sellel aastal olema igal kodul ette näidata kutselise korstnapühkija poolt välja antud akt.
Päästeameti andmeil sai möödunud aastal pühkimata korstnast alguse 84, kütteseadme rikkest 71 ning hooletust kütmisest 86 tulekahju. Neis hukkus viis inimest, mis on üheksa protsenti kõikidest tulesurmadest.
If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul tuleb tuleohutusnõuetesse väga tõsiselt suhtuda, kuna selle valdkonna tegematajätmised või ebakvaliteetne töö ohustavad otseselt inimeste elu. On üsna sagedane, et tulekolletest alguse saanud tulekahjude põhjused on seotud ebakvaliteetse tööga, mille on teinud hoone omanik ise või juhuslikult valitud ehitaja. Põhjuseks on tihti raha kokkuhoid, kuid meie praktika on näidanud, et ebakvaliteetne töö tuleohutusvallas võib viia kodu hävimiseni.
If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Kes ei ole viimase viie aasta jooksul lasknud korstnaid puhastada kutselisel korstnapühkijal, soovitame korstnapühkija tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt www.korsten.ee.
Tuleohutuse seaduses on kirjas:
*Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada (välja arvatud suitsulõõrides tahma põletada) ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
*Üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.
RAIN PORSS, If Kindlustuse kommunikatsioonijuht
