Riik on tehtud inimese tarvis, mitte inimene riigi tarvis.
(Albert Einstein)
Kaubakeskuse ja Ärikeskuse vahelise ala renoveerimisel ei olnud probleemi senikaua, kuni korrastati parklaid. Probleem tekkis alles haljasala inimsõbralikuks puhkekohaks väljaehitamisel.
Tavainimese jaoks on tegelikult kama kõik, kas tema istub puu all, mille alune maa kuulub riigile või on munitsipaalmaalomandis. Paraku on juriidiliselt asi veidi keerukam.
Püüan seda segast lugu linnavalitsuse lähtekohast pisut lahti seletada.
Jõgeva linnas Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisel alal asuv haljasala on Jõgeva linnale üle antud 1991. aasta 15. veebruari sellekohase üleandmis- vastuvõtuaktiga, mille aluseks on Jõgeva Maakonnavalitsuse 1990. aasta 22. oktoobri korraldus nr 87.
Ehitustööd Jõgeva linnas kaubahalli ja Ärikeskuse hoone vahelisel maa-alal toimuvad ehitusloa alusel, mis väljastati 2003. aasta 3. novembril ja on tähtajatu. Selle ehitusloa alusel on tänaseks juba renoveeritud kaubahalli ja Ärikeskuse esine parkla, mis võimaldab inimestel mugavamalt kaubandust külastada ja on igati meelepärane nende kaupluste omanikele.
Kuigi ehitamine teisele isikule ( riigile) kuuluvale maale on õigusaktidega piiratud, on Jõgeva linnavalitsus antud juhul tuginenud Jõgeva Maavanema 2005. aasta 29. augusti kirjaga nr 3.2-10/3191-1 antud seisukohale, mille järgi maavanem ei pea munitsipaliseerimisele kuuluvate maa-alade puhul omapoolset sekkumist vajalikuks.
Seni on Jõgeva linnal olnud alust arvata, et viidatud maavanema seisukoht on jätkuvalt kehtiv, kuna sama ehitusloa alusel toimunud varasema ehitustegevuse õiguspärasust ei ole maavanem vaidlustanud.
Käesoleval ajal on Jõgeva linnavolikogu 2007. aasta 25. oktoobri otsuse nr 46 alusel algatatud kõnealuse maatüki munitsipaalomandisse andmise menetlus.
Usun, et kõik segased asjad lahenevad ükskord juriidiliselt või, mis veel parem, vastastikuse mõistmise korras. Jõgeva linnavalitsus lähtub oma tegemistes ikka seaduslikkusest ja oma kodanike heaolust.
VIKTOR SVJATÕ?EV,
Jõgeva linnapea
