Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant algatusel on alates 1996. aastast korraldatud Maapäevi seni kuues erinevas Eestimaa paigas. Maapäev on kujunenud üle-eestilise külaliikumise suursündmuseks, mille eesmärk on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Kandvaks ideeks on olnud anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele ja omavalitsustele.
Võimalus Jõgevamaad tutvustada
Kui arvestada, et kõikidest maakondadest tuleb maapäevale kakskümmend viis delegaati, lisaks väliskülalised, on Jõgevamaale selleks ajaks oodata 400 – 500 külalist. Et VII Maapäev ladusalt kulgeda saaks ning oma eesmärke täita suudaks ja samas oleks võimalik külalistele tutvustada Jõgevamaad, selle nimel on vaja ettevalmistustöödega juba varakult alustada. Liikumise Kodukant Jõgevamaa Ühenduse juhatus on korraldanud seni kolmes erinevas maakonna paigas kohtumisi omavalitsusjuhtide ja külade esindajatega. Kokkusaamiste mõte on eelkõige olnud ettevõtmise tutvustamine ja info jagamine, ühtlasi loodetakse üheskoos leida ka häid ideid. Kahtlemata oleks ilma maavalitsuse, kohalike valdade ja külade omavahelise koostööta Maapäeva läbiviimine mõeldamatu. Asjade senise käigu põhjal võib Kodukandi maakonnaühenduse juhatuse esimees Karina Kaarepere kinnitada, et vastastikust mõistmist on võimalik saavutada. “Suuremad asjad on paigas, detailidesse laskumine tuleb sügisel,” selgitab Karina Kaarepere. See tähendab, et augusti lõpuks peavad olema moodustatud vastavad meeskonnad, kes hakkavad korraldama nii arutelusid teemarühmades kui ka määratakse kindlaks, millistes piirkondades külalisi vastu võetakse. Edasi saab hakata juba tegelema hakata ettevõtmise rahalise poolega. Sisuliselt on Maapäevaga seotud kogu Jõgevamaa. “Kerge see ettevõtmine ei ole, aga kui mujal on seni hakkama saadud, saame meie ka. Nõudmised ju aastatega kasvavad ja et asi oleks arenev ja kestev, tuleb ikka ka midagi uut pakkuda. Kui koostöö sujub ka edasi nii hästi, loodame, et saame korraldada ilusa Maapäeva ja teha head reklaami ka oma maakonnale,” lubab Karina Kaarepere.
Staap tuleb Kuremaale
Traditsiooni kohaselt kestab ka VII Maapäev kolm päeva. Avamine ja staap on planeeritud Kuremaale, kus esimesel õhtul esitatakse ka kultuuriprogramm. Külalisi võetakse vastu Jõgevamaa erinevates paikades. Kuremaal on Maapäeva viimasel päeval ka käsitööpäev ning käsitöö õpitoad, mitmesugused kohtumised, sportlikud ettevõtmised jne. Töörühmadesse kogunetakse mitmetesse maakonna paikadesse teisel päeval. Töörühmade mõttetalgutel sünnivad ka olulised ettepanekud, otsused ja edaspidise tegevuse suunad. Ilmselt kujuneb töörühmi kokku kümne ringis. Arutlusteemad selguvad konkreetsemalt juba edaspidi. Üks, mille pakkusid läinud esmaspäeval Põltsamaa piirkonnas välja sealsed omavalitsusjuhid ja külaliikumise aktivistid, on koostöö väikelinnade ja nende lähedal asuvate külade vahel. Senistel maapäevadel pole see teema veel kõne all olnud, kuigi lahendust vajavaid probleeme on siin üksjagu.
Maapäeva teisel päeval osaletakse ka kala- ja veefestivalil Mustvee ja Kasepää kandis. Peipsi-äärsel piirkonnal on ilmselt ka Maapäeval suur osa täita. Sealse piirkonna Pala, Saare, Torma, Kasepää ja Mustvee omavalitsuste esindajate ja külaaktivistidega seisab kohtumine Voorel veel ees 3. augustil ning oodatud on kõik head ideed ja mõtted.
Maapäeval kuulutatakse välja ka Eesti Aasta Küla. Jõgevamaa Aasta Küla selgitab Kodukandi maakonnaühendus aga juba tänavu sügiseks. Peale selle selgitatakse välja maakonna Aasta Sädeinimene. Ettepanekuid oodatakse augusti lõpuks.
VAIKE KÄOSAAR
