Täna on rahvakalendri järgi seitsmemagajapäev. Legend seitsmest märtrist, kes tagakiusamise eest koopasse põgenesid, sinna kinni müüriti ja uinusid, meil eriti tuntud pole, küll aga arvavad rahvaluulespetsialistid, et tähtpäeva nimi on meie päevini jõudnud omapära tõttu. Pealegi on siin-seal tekkinud analoogia seitsmevennapäevaga, mille järgi suve ilma ennustatakse. Teate küll: kui 10. juulil sajab, tuleb vihma seitse nädalat, kui on kuiv, peab sama kaua põuda.
Seitsmevennapäevani on aga veel ligi kaks nädalat ning praktika on näidanud, et ka selle tähtpäeva järgi pole suveilma ennustada mõtet.
Napile päeva- ja veel napimale öösoojale vaatamata edeneb-areneb looduses kõik omasoodu. Rohi on täismehele rinnuni, esimesed metsmaasikad küpsed, mustikad ja vaarikad rikkalikku õitsemist lõpetamas. Õunapuud tõotavad kohati lausa liigsuurt saaki anda, nii et oksad ohus. Lindudel on esimene kurnatäis järeltulijaid lennuvõimeliseks poputatud ja uus käsil.
Põllumeestelgi pole mahti niisama passida: heinategu käib ja viimane aeg on viljakuivatid töökorda sättida.
Võtkem kõik lühikesest soojast ja valgest ajast maksimum!
