Eestis on viiendik kõikidest surmadest aastas seotud suitsetamisega, 700 tööeas inimest sureb igal aastal suitsetamisest põhjustatud haiguse tõttu ning 7000 inimesel aastas on suitsetamine otseseks või kaudseks töövõimetuse põhjuseks. Sellised on faktid, mis iseloomustavad meie rahva tervise hetkeolukorda.
Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin on võimas sõltuvusaine, mis on oma sõltuvustugevuselt võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Sõltuvuse suurt jõudu näitab juba seegi asjaolu, et loobuda õnnestub vaid väikesel hulgal selle üritajatest. Ja mittesuitsetajaks loetakse inimene, kes on püsinud suitsuvabana üle poole aasta. Suitsetamine ei ole pahe ega harjumus, vaid haigus, mis põhjustab teisi haigusi.
Miks inimesed suitsetavad? Alguse saab see proovimisest, mille põhjustab enamasti uudishimu ja soov sarnaneda suitsetavate kaaslastega. Edasi kujuneb sõltuvus ja esialgu inimene ei püüagi loobuda, valitseb küll sisemine ebakindlus, aga tervisega muret pole.
Suitsetaval inimesel on alati varnast võtta kümme näidet, miks ikka edasi suitsetada, kuidas suitsetav vanaisa elas 100-aastaseks jne.
Kui siis proovitakse loobumist, see enamasti ebaõnnestub, sest sõltuvus on juba liiga tugev. Ja edaspidi välditakse loobumist, sest ei taheta jälle ebaõnnestumist kogeda.
Sigareti suitsetamise positiivse poolena võib nimetada lühiaegset mõnu- ja erksustunnet, pikemaajalise regulaarse suitsetamise korral tekib erksus vaid hommikuse esimese sigaretiga, edasised sigaretid on pigem rahustavad.
Mitte ainult kopsud
Suitsud on kergesti kättesaadavad, tõmbamine on mugav ja käepärane ning ei sega teisi tegevusi. Ka nikotiini vabanemine sigaretist on kiire ? esimeste minutitega. Suitsetajatel tekib käitumismall, kus suits lisandub hommikukohvile, lõunasöögile, telefonivestlusele, tööprobleemidele, hea või halva tuju korral jne.
Suitsetamine mõjutab kogu organismi ? ei ole suitsetajal elundit, mis kahjustada ei saaks. Arsti vastuvõtul on tihti näha, et suitsetava patsiendi nahk on hallikas-kahvatu, kortsud on tekkinud eakaaslastest varem, hambad on kollased, lagunevad kiiresti ja on mõnikord isegi välja langenud. Juuksed on varakult hõrenenud ja hallinenud, meestel tekib kiilaspäisus varem. Tunda on ebameeldivat hingeõhku ja hääl on kähedam. Lihasjõudu on vähem ja kiiresti tekib väsimus, sest veri ei saa piisavalt hapnikku.
Vereringehäirete tõttu on käed-jalad sageli külmad. Pikaajalistel suitsetajatel ummistuvad jalgade veresooned. Lõppstaadiumis võib see viia gangreenini ning jalg amputeeritakse.
Kahjustada saavad ka süda ja aju ? suitsetamine on esimeseks südameinfarkti riskifaktoriks ja suureneb ajuinsuldi oht. Suitsetav inimene on sageli närvilisem ja tal langeb keskendumisvõime. See toob tihti kaasa näiteks probleemid tööl.
Loomulikult on suitsetamine kahjulik ka kopsudele ? 90 protsenti kopsuvähihaigetest on suitsetajad. Lisaks langeb oluliselt kopsude hingamisfunktsioon. Selle esimeseks kaebuseks on ?suitsumeheköha?, mida ekslikult kahjutuks peetakse. Lisaks inimene hingeldab, näiteks trepist käies, väsib kiiresti ja kõhnub. Ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite teket soodustab suitsetamine.
Tubaka kahjulik toime on suurem naistele: alaneb viljakus, menopaus algab varem, osteoporoosi ja sellest tingitud luumurde on rohkem. Kui arsti poole pöördub potentsihäirega mees, on oluliseks küsimuseks alati arsti poolt ? kas te suitsetate?
Loobumine võimalik
Suitsetamisel on veel üks pahupool lisaks suitsetaja enda tervise kahjustamisele ? passiivne suitsetamine, millest on enim ohustatud lapsed. Pidevalt õhus hõljuv suitsuving kahjustab eelkõige laste hingamisteid ja südant, laps on väsinum ja ärritub kergemini. Ja lisaks on suitsetav lapsevanem selles suhtes halvaks eeskujuks oma lapsele.
Julgustuseks tahan siiski ütelda, et tubakast loobumine on võimalik. Loobumist võib proovida mitu korda, eesmärk on ikka üks ? jääda püsima mittesuitsetajana. Et loobumist üldse alustada, peab suitsetaja seda ise tahtma! Arst saab teid aidata mitmete ravimitega (näiteks bupropioon, nikotiiniplaastrid ja -nätsud), telefonitoega ning osavõtliku-toetava järjekindla nõustamisega.
Hea tervis on kingitus, kuid selle hoidmine sõltub eelkõige meist endist, meie eluviisist ja teadmistest. Parim ja odavaim, mis Te saate teha oma tervise heaks, on loobuda suitsetamisest.
ANKEET
Hinda oma nikotiinisõltuvust!
1. Millal süütad pärast hommikust ärkamist oma esimese sigareti?
1) esimese 5 min jooksul 3
2) 6-30 min jooksul 2
3) 31-60 min jooksul 1
4) hiljem kui 1 tunni möödudes 0
2. Kas Sulle valmistab raskusi mitte suitsetada kohtades, kus see on keelatud (kino, teater, lennureisid)?
1) jah 1
2) ei 0
3. Milline kõigist päeva jooksul suitsetatud sigarettidest on kõige meeldivam?
1) esimene pärast hommikust ärkamist 1
2) milline tahes 0
4. Mitu sigaretti suitsetad ööpäevas?
1) 31 või rohkem 3
2) 21-30 2
3) 11-20 1
4) 10 või vähem 0
5. Kas suitsetad päeva esimesel poolel enam kui teisel?
1) jah 1
2) ei 0
6. Kas suitsetad ka siis, kui pead haigena enamiku aja päevast voodis olema?
1) jah 1
2) ei 0
Sinu sõltuvus nikotiinist on:
1) väga tugev = 6-10 punkti
2) tugev = 4-5 punkti
3) mõõdukas =3-4 punkti
4) vähene = 0-2 punkti
HIIE KOPPA, tervishoiu peaspetsialist, perearst