- 25. märts on Eesti Vabariigis kuulutatud küüditamisohvrite mälestuspäevaks, sest just sellel kuupäeval 1949. aastal algas järjekordne suurküüditamise aktsioon eestlaste ja eestluse hävitamiseks.
Tegelikult alustas nõukogude okupatsioonivõim küüdiaktsiooni korraga nii Eestis, Lätis kui ka Leedus koondnimetuse „Priboi” (eesti keeles murdlaine) all. Eestis kuulus väljasaatmisele 7500 perekonda 22 500 inimesega otsuste nr. 390–39 alusel. Raudteele moodustati selleks 16 pealelaadimispunkti (üks neist ka Jõgeval) ja komplekteeriti 19 ešeloni.
Küüdioperatsioon algas 25. märtsil kell 4.00 varahommikul ja kestis kokku neli päeva, kuni 29. märtsini. Kätte saadi ja pandi küüdiešelonidesse 20 702 inimest, kellest valdava osa moodustasid naised, lapsed ja vanainimesed.
Mehi oli külade kaupa arreteeritud juba alates Eesti taasokupeerimisest vene vägede poolt 1944. aasta septembrist. Seepärast oli neid märtsiküüditamise ohvrite seas suhteliselt vähe.
Tartu linnast ja maakonnast küüditati ligi 3400 inimest, kelledest naisi umbes 1700 ja alla 15 aasta vanuseid lapsi 922. Kogu Tartumaalt, mille alla kuulus siis ka suur osa tänasest Jõgevamaast, tuli välja saata 1300 perekonda. Polnud isegi oluline, kas neid sai milleski süüdistada või mitte. Arvud ja numbrid tuli plaanipäraselt täita.
Inimeste kinnipüüdmiseks ja äraviimiseks moodustati Tartumaal (ilma linnata) kogumispunktidesse 293 gruppi. Pealelaadimispunktid loodi maakonna kolmes raudteejaamas: Elva, Tartu ja Jõgeva. Ning et kõik Siberisse saadetavad ikka vagunitesse jõuaks, selleks oli määratud inimesi transportima 390 autot ja 1880 hoburakendit. Nii see operatsioon läbi viidi.
Inimloomusele on ikkagi valdavalt omane elada toimekas tänapäevas ja uskuda, et kõik parem on ees. Aga eeloleval esmaspäeval, mil mälestusüritused toimuvad üle Eesti, mälestame ja meenutame kõik oma lähedasi, keda idast tulnud okupandid oma võimu põlistamiseks püüdsid hävitada.
Seepärast süütame saabuval esmaspäeval kõikjal mälestusküünlad ja langetagem pead nõukoguliku genotsiidi ohvrite mälestuseks. Sest me ei unusta tehtut ning hoiame hinges mälestust neist, kes meie keskelt viidi ja kellest paljud jäidki puhkama võõramaa mulda.
ANTS ALUOJA, MTÜ Jõgevamaa Represseeritud juhatuse liige
