Tänavu 1. maist peavad metsakorraldajad olema atesteeritud ja metsakorraldustöid pakkuvad firmad omama tegevusluba. Ümberkorralduse eesmärgiks on tõsta metsakorraldustööde kvaliteeti ning tekitada andmebaas metsakorraldustööde tegijatest. Kõik on tehtud õilsa eesmärgi nimel, kuid kahjuks on Eestile omaselt taas hiljaks jäädud.
Metsakorraldustöid saavad teha kvalifitseeritud, piisavat erialast kogemust ja tehnilisi vahendeid omavad firmad, kes kasutavad atesteeritud töötajaid. Metsakorraldajate atesteerimine toimub kahes etapis: teoreetiline eksam ja katsetöö metsas. Atesteerimise edukalt sooritanuile väljastatakse metsakorraldaja tunnistus. Tunnistusega mehi-naisi on praegu 37, mida on Eesti jaoks ilmselgelt liiga vähe. Avalduse metsakorraldaja eksami tegemiseks on andnud 74 inimest. Eksameid hakati vastu võtma ka alles aprilli keskpaigast.
Praegu metsakorraldustööd sisuliselt seisavad, sest läheb veel aega, kuni tegevusloa saavad ka teised metsakorraldusfirmad ning inimesed võivad tööle hakata.
Tuleva aasta 1. jaanuarist muutub metsakorraldajate koostatud metsamajandamiskava enamiku raieliikide korral kohustuslikuks ja kavata omanikul oma metsa saega suuremaks tööks asja ei ole. Ilmselt pole käesoleva aasta lõpus ja tuleva aasta alguses metsaomanikel võimalik metsamajandamiskava kiiresti saada, sest atesteeritud metsakorraldajaid ei jätku.
Kui iga tunnistusega metsakorraldaja suudaks kuus korraldada ka 3000 hektarit metsi, siis ikka jääksid nad jänni, sest vajadus on tunduvalt suurem kui aasta lõpuks töid teha suudetakse, sest erametsi tuleks aastas korraldada umbes 140 000 hektarit.
3000 hektarit pole reaalne, tunduvalt reaalsem number on 500. Aega võtab ju materjalide ettevalmistamine, fotode hankimine, viimase metsakorralduse andmete pärimine registrist jms. pluss muidugi kavade lõplik lahendamine ja väljatrükkimine, millega suures osas tegelevad needsamad metsakorraldajad ise.
