Sel laulupeol laste- ja naiskoore juhatav dirigent Toomas Voll tahaks väga, et see pidu meid lähendaks ja puudutaks, sest oleme jäänud üksteisest järjest kaugemale.
Mitmes laulupidu see Sulle on?
Ei teagi kohe… Alates 1969. aastast, olin siis Kilingi-Nõmme poistekooris. Arvan, et olen käinud sellest ajast alates kõikidel pidudel, välja arvatud üks pidu, kus meil ei olnud koolis ühel hetkel koori. Vist 1975. aastal ei käinud.
Oled Sa tantsinud ka?
Ei, kahjuks. Ma tantsisin, kuid mitte rahvatantsu. 1982. aasta koolinoorte peost olen pidudel osalenud koorijuhina ja alates 1997. aastast laulupeo dirigendina. Tänavune pidu on esimene, kus juhatan nii lastekoore kui naiskoore.
See esimene pidu Kilingi-Nõmme neljanda klassi poisile…?
1969. aastal pandi laulupeo auks kivi. Me uplesime poistega sinna üles mäe otsa, kus toimus protsessioon. Nüüdki käin iga pidu tiiru ikka seal mäe otsas ära, tervitan Laulutaati ja värskendan mälu. Aga see esimene tunne või mulje… Ma ei mäleta esimese peo lauludest ja kunstilisest poolest suurt midagi. Vast seda mastaapsust ja vägevust. Laulukaar ja tohutu rahvahulk šokkis ise ära oma suurusega. Magasime koolimaja spordisaalis, see tähendab, et ei maganud muidugi – pasteerimine käis kogu aeg. Meie kooril oli oma vorm – selline punase keerupaelaga vest, mis käis eest kinni, ja poollühikesed püksid ning valged põlvikud.
Kui tähtis on poistekoor kui kooriliik?
Poistekoor on ülitähtis liik, aga meil ei ole sellega kõik asjad korras. Meil on praegu väga suur madalaseis. Minu poistekooris laulmise ajal oli see liik elujõuline, sest palju alternatiive vaba aja sisustamiseks polnud. Natukene spordikooli, aga käidi ka laulmas. Kuid nüüd on poisse laulma saada väga probleemne.
Miks poistekoor on tähtis?
Kui poisid lapsena laulma ei hakka, siis neid on hiljem laulmise juurde tuua väga raske. Neil puudub nn lastetuba, et hoida neid selle žanri juures. Tean pretsedente, kui nad tulevad alles noortekoori laulma, aga mis hinnaga see käib siis. Teine asi, me kogu aeg räägime, et meeskoorid Eestis hakkavad välja surema. See võib juhtuma hakata homme-ülehomme-üleülehomme… See on kohutav. Meeskoorid vananevad ja enam pole kvaliteeti.Üheks peibutajaks on segakoorid ja kammerkoorid, kuhu laulma minnakse, sest seal on põnev seltsielu naistega koos. Kui poiss on harjunud laulma meeskollektiivis, siis hilisem loogiline hüppelaud on meeskoor. Samas, kui raske on teha poisskollektiivi! Need õpetajad, kes seda tööd teevad, peaksid iga päev saama liitri piima tervist kahjustava töö eest – see on nii põrguraske. Müts maha! See on kõige raskem liik, isegi mudilaskoor on palju lihtsam.
Aga Sinu sümpaatia on läinud tüdrukute poolele?
Kui olin Tihemetsa tehnikumis ametis, siis oli meil 60-liikmeline noorte meeskoor. Hiljem, kui töötasin päevakoolis, siis nii palju lauljad poisse polnud ja poistekoori ei tekkinud. Poisid laulsid lastekooris kuni murdeeani.
Mis on kõige tähtsam lapse laulmise juures?
Soov. Teha see protsess atraktiivseks ja maitsvaks. Mõtle, kui laps tuleb proovi ja tal on seal igav?
On seda võimalik õppida?
Lauluõpetajaks peaks õppima, kuid see võib tulla ka omadest vahenditest alateadlikult ja läbi katse-eksimise meetodi. Oluline, et lapsele oleks huvitav ja põnev. Kõike sai tehtud algusest peale maksimaalselt. Laulmine kui emotsionaalne kunst peab looma mingi emotsiooni – kuulajat erutama ja kõnetama.
Sinu õpilaste hulgas on olnud väga säravaid tähti: Liisi Koikson, Oliver Timmusk, Tuuli Velling, Raimondo Laikre… Paistab see sära alguses kohe silma?
Neid on ikka olnud, on-on. Sa näed kohe ära, kas ta läheb lavale ning konstanteerib õpitut või hakkab looma. Selle näeb ära.
Mis siis toimub õpetaja sees?
Oi, jumal… adrenaliin voolab. Sa ju naudid ja tunned mõnu täiel määral, toitud sellest. See tunne kestab siimaani ükskõik millise kollektiiviga. Loomulikult lähed leili, kui publik reageerib või poetab pisara, skandeerib.
Kui oma endisi õpilasi laulmas kuuled…?
Tead, selline oma tunne tuleb, kodune tunne. Mingil ajal lähevad nad ju oma teed. Kuulan neid selle mõttega, nagu oleksid minuga veel seotud. On juhtunud, et olen neile hiljemgi veel märkusi teinud, kui olen vajalikuks pidanud.
Mis oli teistmoodi, kui sattusid esimest korda kollektiivi juhina laulupeole?
i
Oi! Olin õudne korrafriik ja vastutaja. Nagu eest ära elamine. Eks olengi omamoodi kiiksuga, selline muretseja. Selle dirigendi nimi oli Väärikas Muretseja.
Dirigendi rosetti ikka silusid?
Ma ei tea, kas kõik dirigendid siluvad seda, aga korra vast ikka päevas… (naerab)
Mitme kollektiiviga oled korraga olnud laulupeol?
Neljaga, nagu sel korralgi – segakoor Endla, üle-eestilise neidudekoori Leelo vilistlaskoor LeeloVol2, neidudekoor Argentum Vox ja lastekoor Pärnu piigad.
Sinu kutsus laulupeo dirigendiks Anneli Mäeots.
Olen Anneli Mäotsale selle eest senini tänulik, sest nii sattusin “ree” peale. 1997. aasta peo kavas oli minu laul “Kodu”. Eks ta kohmitses selle ümber ja teadis, et lastekoore ja laulustuudiot teen. Nüüd, 17 aastat hiljem, on seesama laul tantsupeo kavas, naisrühmad tantsivad “Tagasi koju”.
Milline tunne oli esimest korda laulupeo dirigendipulti minna?
Kui ausalt ütlen, siis ei mäleta. Ma mäletan ainult seda minekut – keegi tuli alla, me tervitasime ja mina läksin üles. Siis olid tuhanded näod… Ja edasi on nagu ära lõigatud. Tõsi, ma olen vaadanud pilte sellest esimesest korrast, kus paistan nõudliku ja üsna tõsisena. Mäletan ainult seda, et ma ei läinud murelikuks ja kõik klappis. Ja lapsed olid õnnelikud seda lauldes.
Aga hiljem?
Alati pean hetk enne laulu algust saama lauljaga kontakti. Tavaliselt ma ütlen talle midagi innustavat või südamlikku. Alles siis saame edasi minna, kui me oleme nagu üks instrument.
Kuhu on laulupidu teel?
Kui me ainult käituksime temaga targalt. Ja hoiaksime teda elus. Me peame aru saama, milleks ta meile vajalik on – kas kvalteedi konrolliks või millekski muuks.
Mis Sulle sellel peol rõõmu teeb?
Me elame sellisel ajal, kus jääme üksteisest järjest kaugemale. Tahaksin, et see pidu meid üksteisele lähendaks ja puudutaks meid. Selle laulupeo nimilugu on “Puudutus”. Ootan seda lugu väga, sest senini pole olnud ühtki pidu, kus nimilugu on pianos. Tahaksin väga teada, kuidas see lugu kõlab.
Kuidas laulupeole lugusid valitakse?
Liigi dirigendid toovad laulud lauda ja sealt valitakse. Sel peol on kaks minu toodud naiskoori laulu kavas – Piret Rips-Laulu “Aeg”, mida ise juhatan , ja Gennadi Tanieli “Kui mina hakkan laulemaie”. Lastekooridele viisin Olav Ehala “Laul inimlikkusele”, mida dirigeerib Ingrid Kõrvits. Ma arvan, et sel peol tuleb tervikuna hea repertuaar.
Palju on probleeme olund Erkki-Sven Tüüri lauluga “Taandujad”…?
Mind huvitab, kas laulja on nii palju aus selle lauluga, et ta võtab seda kui dokumentaalfilmi, et see on nagu kena jutustus. </span>Ootan väga selle laulu esitust.
On Sul eeskujusid dirigendina?
Muidugi. Gustav Ernesaks kindlasti. Vaatasin ühel laulupeol, kuidas ta juhatas “Mu isamaad” ja tegi seal imevigureid, kuid rahvale oli see nii kujundlik ja arusaadav. Siis mõtlesin, et kõige tähtsam on see, kuidas sa saad koori kätte, mitte dirigendi ABC. Tähtis on see, kuidas lauljale muusikaliselt arusaadav oled.
Dirigentidest on mulle terve elu meeldinud väga Ants Üleoja. Tema läheb ka kõige oma kehaga asjale kallale. Ta on sütitav, käbe ja äge. Ja on lauljatega ka jube muhe. Ta ei tegele sellega, et olla populaarne laulupeo dirigent, vaid lihtsalt saavutab selle oma olekuga.
Mis võiks olla see, mida lauljatele ütled, kui seekord peol dirigendipulti lähed?
Ma arvan, et midagi head. Laulja ongi laulupidu.
Toomas Voll on laulupidudel juhatanud
*1997 lastekoorid
*1999 lastekoorid
*2002 neidudekoorid
*2007 neidudekoorid
*2009 segakoorid
*2011 neidudekoorid
*2014 lastekoorid ja naiskoorid
*1999 lastekooride liigijuht
*2002 neidudekooride liigijuht
Toomas Volli ütlemisi proovides
*Teil on selline jonnakas lõug.
*Kõrvits peaks mahtuma proteeside vahele.
*Rütmid on päris hambas.
*Ärge väristage end mandlite vahelt.
*Tõmmake sabatehnikaga paksemaks.
*Üks gramm ainult rumaluseni – praegu sa hakkad lolliks minema.
*Terts oli nii kuradi puhas, et mina ei kuulnud, mitu häält oli.
*Kui sa häälerühma laulda ei jõua, sädista.
*Tähelepanu, need kaks lauljat, kes nüüd varastasid õhku, saavad ka ikkagi laulupeole.
*Ega piano pole surm.
*Ja, muidugi… tõmba kehapillist siidisall välja!
*Ära suru, laula, ega see kolhoosipidu ole.
*Tõmmake rõõm vardasse!
*Paus on sama olukord, kui auto välja sureb.
*Legaato on nagu automaatkäigukast.
*Kas nii kõva lärmiga saab targemaks või? See siin on nüüd jälle üks merehaigus.
*Kas see on kogu toodang või?
*Siin tuleb aldiga vahekorda minna. See terve laul on nagu üks kuradi närvihaigus.
*Sa ei tea mitte pooli pudrumägesid, seda tean ainult mina, mitte sina.
*Hääl on liiga lammas.
*Mul on teist puuvilland.
*Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka Vollina.
Teised Toomas Vollist
Hullult äge kuju
Üldlaulupeo naiskooride liigijuht Triin Koch kutsus Volli naiskoore juhatama, kuna ta on nii hullult äge kuju ja tal on vinge karakter. “Seda on väga tore vaadata, mismoodi ta lauljat ärgitab ja rõkkama paneb. Toomasel on positiivne energia, mida ta lahkelt jagab kõigiga. Meie koostöö naiskooride liigijuhtide tiimis on olnud super.”
Töötab meeletult
1997. aastal, kui Toomas oli esimest korda laulupeo dirigent, ootas meie isa väga seda pidu. Aga ta suri kahjuks mais. Kui Toomas esimesel peol puldist alla tuli, siis nutsin lahinal. Eks ikka rõõmust.
Seekord ma kahjuks suurele peole ei saa ja võib-olla ongi parem, sest Toomas alati hirmsasti muretseb, et kas mul on kõht täis ja kleit puhas. Võib olla on tal selle võrra kergem. Kuigi ma kardan ja muretsen ta pärast. Ta on võimeline end üle töötama. See talv on olnud tal täis proove, peaaegu igal nädalavahetusel. Aga kui ta puldist alla tuleb, siis kindlasti hõiskan rõõmust.
Kuigi Tom tundub vahel ka karune, on ta südames väga hea inimene ja ta armastab meeletult lapsi – nii oma laululapsi kui ka õe- ja vennalapsi.”
Ei tee midagi lihtsalt ega lihtsaks
Segakoori Endla koorivanem Iris Ruut ütles, et eelmisel sügisel oli kooril au kutsuda Toomas Voll oma peadirigendiks. “Esimesed proovid näitasid, et harjuda tuleb päris mitme muutusega – uued dirigendid, repertuaar, lauluvõtted, proovide ülesehitus. Seda oli korraga palju, aga hooaja lõpusirgel tuli tõdeda, et saime hakkama ja kogesime palju positiivset.
Toomas ei tee midagi lihtsalt ega lihtsaks – seatud eesmärkide nimel ta pingutab ise sajaga ja ootab seda ka teistelt. Samas võlub ta igast ettevõtmisest seikluse ja seetõttu on koorilauljal tee laulurõõmuni täis tõsist pingutust kõrvuti lusti ja naerukrampidega.”
Nõudlik koorijuht
Kamari Haridusseltsi naiskoori dirigent Õie Aruoja on Volliga mitmel korral kokku puutunud, ka ansamblite konkurssidel. “Kui käisime Kamari naisansambliga Uno Naissoo laulude konkursil, siis laulsime “Kui mina hakkan laulemaie”. Toomas oli sellest suures vaimustuses ja pakkus selle loo ka laulupeo kavva. Lugu seati ümber ja nüüd kõlab see naiskooride esituses. Toomas on väga temperamentne, elurõõmus ja positiivne inimene, kuid samas ka väga nõudlik koorijuht.”
Hea ja abivalmis
Türi poistekoori ja Peetri-Vodja lastekoori dirigendi Ulvi Tamme sõnul on Voll üks Eesti karismaatilisemaid koorijuhte. “Ta suudab panna ennast armastama, samas ka aukartust tundma. Kuna ta on äärmiselt emotsionaalne, siis võib ta vahel oma mahlaka suuvärgiga lauljates ja kolleegides ka hirmuvärinaid tekitada. Aga tegelikult on Toomas väga hea ja abivalmis inimene. Oma pulbitseva energia ja rõõmsameelsusega nakatab ta kõiki. Kui oma mudilaskooriga eelmisel aastal Suure-Jaanis MudiFestil käisime, siis vaieldamatult oli laste lemmikdirigendiks onu Tom. Nüüd on nendest mudilastest saanud lastekoori lauljad ja ees ootab rõõmus taaskohtumine üldlaulupeol – Toomas Volli juhatada on lastekooride lemmiklaul “Kus meid ammu oodatakse”.”
Täiesti teistmoodi töömeetod
ETV Lasteekraani muusikastuudio juht Eve Viilup on aastate jooksul Volliga palju koos töötanud. “Toomas on õpetajana kindlasti energiline ja heatujuline tiivustaja. Tal on täiesti teistmoodi, väga huvitav töömeetod – ta nagu ei teeks midagi erilist ja laseb lapsel olla. Aga ometi laulavad ta lapsed suurepäraselt. Toomases on tohutu positiivsus.”
i
KADRI PULK
