Jõgevamaa on olnud pikemat aega Eesti regionaalarengus ääreala, kus töötute hulk on olnud Eesti keskmisest kõrgem. Raske on olnud leida Jõgevamaa väljundit majanduses ning eelkõige turisminduses. Tänu Kalevipoja tegude maa poegade ja tütarde visadusele on Jõgevamaa saavutanud riigi tasemel tähelepanu ning on aru saadud, et ka siinne piirkond vajab investeeringuid. Alustagem Painküla tööstuspargist, Jõgeva staadionist, Kuremaa konverentsikeskusest ja mitmetest teistest olulistest objektidest, mis on leidnud positiivse tee rahastamiskanaliteni. Positiivne, et investeeringuid kultuuri- ja spordirajatistele on püütud tasakaalustatult jagada üle Jõgevamaa, kuid ressursse oleks vaja kordades rohkem. Seega tuleb lisaks suurtele investeeringutele ära kasutada ja populariseerida neid loodusväärtusi, mida on Jõgevamaal küllaga.
Vallad on omavahel arutanud turismimarsruute, mille eesmärgiks oleks pakkuda nii sise- kui välisturistile kaardistatud ja mitmekülgsete vaatamis- ja puhkamisvõimalustega huvitavat teekonda. Seni on turisti marsruudi koostamisel abistanud kohalikud turismiinfo spetsialistid omaenese teadmistega. Visioonide kohaselt peaks turistide voolu läbi Jõgevamaa elavdama Via Hanseatica ehk St. Peterburgi-Tartu-Valga-Riia maantee. Kui see tee valmis saab, peame ka ise suutma turistidele midagi pakkuda.
Arvestades maastiku ainulaadsust, võiks Vooremaa kanda nime Eesti loodusturismi keskpunkt. See peaks olema loodusturistide meeliskoht tervise taastamise võimalustega. Suurepäraste järvede, jõgede ja voorte ning ainulaadse soomaastikuga annab siduda ajaloolised vaatamisväärsused. Koostöös Kuremaa konverentsikeskuse, Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi, Elistvere Loomapargi ja Saadjärve Looduskeskusega suudaksime planeerida mitmekülgseid ja erineva pikkusega turismimarsuute nii jalgsi kui ratastel liikujatele. Et asi saaks teoks, on vaja omavalitsuste tugevat koostööd, mille tulemusena sünniksid tervet maakonda hõlmavad infokaardid seiklejale, ajaloo- või loodushuvilisele ning ka lihtsalt piknikupaika otsivale perele. Rääkides üldisest turismiettevõtlusest, on meie ühine eesmärk see, et turist tuleks meie maakonda rahakana, lahkuks aga nii, et tema mõte ja vaim on oluliselt rikkamad, kuid taskud tühjemad. Kui külastajad peatuvad meie maakonnas pikemat aega, oleks sellest tulu turismitaludele, toitlustuskohtadele jne, jne. Üheks pikema sidumise võimaluseks oleks ka ühtne vaatamisväärsuste ja muuseumide piletisüsteem, mille rakendamisele võiks tõsiselt mõelda. Nii saaks propageerida paljude erinevate kohtade külastamist ja kindlasti oleks seeläbi võimalik turistide liikumist maakonnas paremini analüüsida. See aitaks aga vajalikke teenuseid veelgi edendada.
Vooremaa maastikukaitsealal asub kaheksa järve. Oleks iseenesest mõistetav, et nii teisel pool idapiiri kui lõunas teatakse Vooremaa järvi kui suurepärast kalaturismi piirkonda. Sellega seoses tuleks leida võimalus kalavarude piisavaks taastootmiseks. Vooremaa järvede propageerimisest võidaks nii kohalik piirkond kui ka Eesti turism tervikuna. Võiksime luua visioone, mis oleksid seotud järvede, voorte ja Jõgevamaa vaatamisväärsustega. Kuskilt on jäänud kõrvu olümpiavõitja Jüri Jaansoni sõnad, et parimad kohad sõudmiseks Eestimaal on Raigastvere ja Viljandi järv. Tartu kavatseb rajada linnas olevale Ropka-Ihaste linnukaitsealale sõudekanali, kuid miks peaks seda rajatama kunstlikult Tartusse, kui meil endil on selleks suurepärased võimalused! Sellised juba varem välja käidud ideed ja mõtted tuleb uuesti üles korjata, Euroopa Liidu rahastamisvõimalusi silmas pidades kindlasti taas projektideks vormida ning rahataotlused teele saata.
Jõgevamaa omavalitsused ja maavalitsus suudavad koostöös kindlasti palju korda saata ja usun, et ühtse turismikontseptsiooni loomine oleks kogu maakonna arendamisel ja propageerimisel suur samm edasi. Eeldatavasti on selle aasta lõpuks selged uue eelarveperioodi prioriteedid riiklikul tasandil ja siis on võimalik juba järgmisel aastal konkreetseid projekte esitada. Võib-olla ongi üheks esimeseks suurprojektiks kogu maakonna turismivõimaluste kaardistamine ja nn. ketistamine ehk ühtsesse piletisüsteemi viimine. Jõgevamaa majandusele on oluline, et suudame oma loodusressursid ja vaatamisväärsused võimalikult efektiivselt ära kasutada ning seeläbi parandada kogu maakonna mainet ja siinset elukeskkonda.
Kajar Lember,
Tabivere vallavolikogu esimees,
Rahvaliit
