Jõgeva külje alt Eristverest pärit Jüri Truusmann, kelle sünnist möödus hiljuti 160 aastat, on eesti ajalukku jäänud küllaltki vastuolulise isikuna, kelle teened ja elutöö vääriks senisest märksa suuremat uurimist ja kõlapinda.
Jüri Truusmann sündis 27. detsembril (15. detsembril vana kalendri järgi) 1856. aastal Laiuse kihelkonnas Eristvere külas Tõnnu talu rentnike Jüri ja Mai Truusmanni neljanda lapsena. Tema karjäär algas, nagu ühele talulapsele kohane, karjusena seakarjas. Alghariduse omandas ta kohalikus külakoolis ning Laiuse õigeusu kihelkonnakoolis. Viimases oli toona õpetajaks köster Jaan Poska (riigimees Jaan Poska isa), kes, nähes poisis potentsiaali, soovitas vanematel lapse edasi õppima saata Riia vaimulikku kooli.
Sellesse õppeasutusse võeti lisaks vaimulike lastele vastu lapsi tavalistest taluperedest. Õppimine oli tasuta, n-ö kroonu kulul, kuid kohtade arv seetõttu piiratud. Samas oli see toona talupoegade laste jaoks üks väheseid ja paremaid võimalusi kõrgem haridus omandada. Poska, olles ka ise Riia vaimuliku kooli ja seminari kasvandik, oskas nähtavasti sealt saadud haridust kõrgelt hinnata. Muide, samas koolis õppisid hiljem ka Poska enda pojad.
Riiklik stipendiaat
Truusmann oli andekas õpilane ja Riia seminarist viis haridustee ta riikliku stipendiaadina edasi Peterburi vaimulikku akadeemiasse, mille ta lõpetas 1884. aastal teoloogiamagistri kraadiga. Terase mõistuse, tugeva tahte ja töökuse kõrval oli Truusmannil erakordne oskus luua sidemeid mõjukate ja tähtsatel ametikohtadel olevate isikutega. Pärast lühiajalist töötamist Peterburis ladina keele õpetajana määrati Truusmann kui sobiva tausta ja meelsusega isik 1885. aastal Tallinnasse kirja- ja trükiasjade üksiktsensoriks. Nähtavasti aitasid tema kohale määramisele kaasa head usaldusisikud. Samal aastal astus ametisse ka Eestimaa kubermangu uus kuberner, vürst Sergei Šahhovskoi. Siit sai alguse kahe uustulnuka usalduslik koostöö ja vastastikune sümpaatia, mistõttu on paljud kaasaegsed nimetanud Truusmanni lausa Šahhovskoi paremaks käeks.
Truusmanni karjäär tsensorina kestis veidi enam kui kakskümmend aastat ja ta saavutas oma tööga riiginõuniku kõrge staatuse. Inimestest, kellega tal olid lähedased suhted, olgu siinkohal veel ära mainitud advokaat ja hilisem riigimees Jaan Poska, riigiametnik ja poliitik Tõnis Vares, ülempreestrid Karp Tiisik ja Andrei Ramul, kunstnik Johann Köler, aga ka poliitikud Konstantin Päts ja Mihkel Martna.
Tuline rahvuslane
Lähedaste suhete ja hea läbisaamise tõttu kuberneriga kui Vene võimu kõrgeima kohaliku esindajaga tabasid Truusmanni rahvuskaaslaste pahameel, hukkamõist ja suisa laim. Samapalju negatiivsust ja pahameelt põhjustas tema tsensoriamet. Nii süüdistati Truusmanni venestamisele kaasaitamises ja “trükisõna kägistamises”.
Vaatamata oma vene-sümpaatiale, oli Truusmann hingelt ja veendumustelt siiski eestimeelne ja tuline rahvuslane, seistes alati eestlaste ja eesti kultuuri eest. Selle tõestuseks on kasvõi tema setude kultuuri uurimisel põhinevad etnograafiaalased tööd. Setusid ja nende kultuuri võib vististi pidada tema jaoks üheks hingelähedasemaks teemaks. Truusmanni käsitluses olid setud kui pärismaalased, kes juba sajandeid elanud oma asualadel, eestlaste ja venelaste vahel, ilma et oleks kaotanud oma identiteeti või kultuuri omapära.
Magnus Räpp
(Järgneb)
