Vastutustundlik kodanik suudabki enamusel juhtudel tajuda lubatu ja lubamatu piiri kogemuslikult ning kaaskodanike ja avaliku arvamuse eeldatava suhtumise ehk teisisõnu kultuuri toel. Seadustesse jõuab sellest käitumiskultuurist kaugelt väiksem, ehkki üldjuhul olulisim osa, mis peab võimaldama ja kindlustama riikliku sunni rakendamise neil juhtudel, kui miski muu enam ei aita.
Jälgides viimase aasta-pooleteise arenguid Eesti poliitikas, oleme kahetsusväärsel moel jõudnud olukorrani, kus tajume selgelt mitte ainult meie kultuurikihi õhukest olemust, vaid ka seaduste suutmatust hoida ära käitumist ja tegusid, mida enamus peab vastuvõtmatuks. Ometi oleme justkui suhteliselt edukalt ehitanud üles demokraatia ja õigusriigi printsiipidele tugineva riigikorra ja saanud selle tunnustusena ka Euroopa Liidu liikmeks. Milles siis asi?
Vastus on lihtsas ja igivanas tõdemuses ? iga võim korrumpeerib ja absoluutne võim korrumpeerib absoluutselt. Kel on võim ja vägi, sel on alati vähemasti alateadlik kiusatus käituda tugevama positsioonilt üksnes enda huvides. Halvemal juhul liitub sellise käitumise algsele ebaõiglusele veel ka demonstratiivne üleolek ja halvimal juhul isegi jõuga väljapressitav heakskiit või vähemasti vaikiv aktsept allajäänute poolt. Kõike seda oleme me kogenud hiljuti ja kogeme kahjuks praegugi. Paljudki meist tunnevad end seetõttu jõuetuna, mis võib lõppeda nii spontaanse vastuhaku, vaikiva sisepaguluse kui ka eetilise murdumisega võimu teenistusse. Eesti demokraatia on ohus.
Demokraatia on alati ohus, kui võim kipub selle kandja ehk rahva käest vabatahtlikult või sunniviisiliselt ära libisema. Meil on kahetsusväärselt palju poliitikuid, kes käsitlevad valimistel rahvalt saadud mandaati võimu piiramatu omandamisena kuni järgmiste valimisteni. Selliseks lähenemiseks annab võimaluse kodanikuühiskonna nõrkus. Ka demokraatlikult valitud riigivõim vajab korrumpeerumise vältimiseks tasakaalustamist ja läbipaistvust ning seda suudab tagada vaid rahvas ise, kes lisaks erakondadele on organiseerunud mitmesugusteks kodanikuühendusteks, kellele on võimaldatud võimust otseselt sõltumatud seisukohad ja seadustega tagatud mehhanismid nii osaluseks otsustusprotsessides kui ka selleks vajalik õigus olla informeeritud võimu teostamise olulistest asjaoludest.
Võimu teostamise asjaoludest olulisimad on võimu ja raha suhted, sealhulgas ja eelkõige erakondade rahastamist puudutavalt. Võimu ja raha läbipaistmatul klikil on kodanikuühiskonna nõrkust ära kasutades võimalik manipuleerida ka valimistega, mis viib sisuliselt demokraatia hävinguni. Lähedalt ja kaugemalt on näiteid kuhjaga, ka Eesti pole selliste arengute eest kaitstud.
Oleme seljataha jätnud presidendivalimised, mida iseloomustasid valimatu sildikleepimiseni ulatunud vastasseis ja avalikuks tulnud otsesed survemeetodid valijameeste mõjutamiseks. Oleme näinud sundparteistamist, mis ulatub riigiettevõtetest ja asutustest koolide ning haiglateni. Oleme näinud rahva õiglustunnet otseselt riivavaid võimu kuritarvitusi, mis on sumbunud põhjendustesse “juriidiliselt on kõik korrektne”. Oleme näinud raha ja võimu tehinguid, sealhulgas poliitilisi katuserahasid, mille vastuolu avalike huvidega on ilmne. Oleme kuulnud vastutustundetuid selgitusi stiilis ? kuni meie omavaheline leping peab, pole põhjust muretseda partneri muude tegude pärast. Sellele loetelule leiab asjalikku lisa nii õiguskantsleri kui ka riigikontrolöri arvukatest seisukohavõttudest, millele ei kiputa aga reageerima.
Eelneva valgusel tahaks loota, et eelseisvate Riigikogu valimiste eel pöörataks nii erakondade kui ka avalikkuse poolt tõsist tähelepanu ka demokraatia kindlustamisele ja vastava poliitilise kultuuri edendamisele kodanikuühiskonna tugevdamise kaudu. Loodan näha selgeid ettepanekuid erakondade rahastamist puudutava probleemi lahendamiseks, osalusdemokraatia mehhanismide seadustamiseks, presidendivalimiste korra muutmiseks loodetavasti otsevalimiste seadustamise läbi, avaliku teabe valdkonna oluliseks laiendamiseks ja aktiivse informeerimise kohustuse seadustamiseks.
Vajame valimisseaduse revisjoni, eesmärgiga suurendada rahva otsest kontrolli saadikute tegevuse üle, vajame mehhanisme professionaalse teadmise suuremaks kaasamiseks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamisse, vajame riiklike investeeringute otsuseid, tuginevana sõltumatule analüüsile. Lühidalt ? vajame tervet ja mõistlikku võimu teostamist.
Oleme oma Euroopa partnerite toel ja õhutusel loonud formaalsed eeldused demokraatliku õigusriigi toimimiseks. Demokraatliku ühiskonnakorralduse tegeliku toimimiseni ja sellele vastava poliitilise kultuuri tekkimiseni on aga veel pikk tee käia ja sellel teel on rida ülalmainitud ohte.
Kohalejõudmises võime aga kindlad olla üksnes siis, kui võimu igasugune kuritarvitamine saab kodanikuühiskonna poolt selge ja kompromissitu hukkamõistu osaliseks. Oma suhtumise väljendamiseks on aga eelseisvad Riigikogu valimised parim võimalus.
Jaak Aaviksoo,
Isamaa ja Res Publica Liit
