Painkülas töötava Scanola Balticu rapsiõlitehase uksed on eelneval kokkuleppel huvilistele tegelikult koguaeg avatud ja seni pole ettevõttel põhjust olnud kedagi väravast tagasi saata.
Tehase väravas olnud tõkkepuu oli ka teisipäeval lahti ja pääsesime tootmishoone juurde. Esmaspäevast reedeni peetaval üleriigilisel avatud toidutööstuste nädalal avavad 18 toiduainetööstust oma uksed, et tutvustada huvilistele, kuidas valmib tööstustes meie igapäevane toit. Võtsime ette retke Scanola Balticu tehasesse, et oma silmaga näha, kuidas valmib populaarne Olivia toiduõli.
Tehase lähedalolek on Jõgeva ümbruses aeg ajalt väga hästi haistetav, kui tuul mõnusa lõhna ninna toob. Ka teisipäeval tervitas meid Painkülas isuäratav halvaalõhn.
Scanola Balticu müügijuht Alo Süvari viis teisipäevased huvilised kõigepealt rapsi vastuvõturuumi. Meil vedas, sest just saabus üks veok suure koormaga. Scanola Balticu rapsi vastuvõtja Tiiu Koll võttis koormast kaks proovi. Tegelikult ei pidanud ta üldse oma tööruumist lahkuma.
Alo Süvari sõnul kontrollitakse iga sissetulevat koormat. “Esiteks tahame saada ülevaadet, milline toore meil laos on. Teiseks maksame põllumeestele kauba kvaliteedi eest, kui on hea kaup, saavad nad rohkem raha ja kui kaup veidi standardile alla jääb, saab ka raha vähem.” Tiiu Koll jagas võetud proovid vilunult mitmeks osaks ning puhastas rapsi prahist. Osa proovidest pannakse riiulisse ja neid hoitakse kuni kolm kuud, juhul kui kvaliteedi kohta tuleb vaidlusi. Enamasti neid ei ole,” tunnistas Alo Süvari.
Raps tuuakse Painkülla enamasti Eestist. “Logistika on oluline. Kindlasti ostetakse igal aastal rapsi ka Lätist ja Leedust. Kaugemalt toomine on siiski üsna harv. Kõik sõltub tegelikult hinnast. Rangelt eestimaise juurde aga kahjuks ainult jääda ei saa, sest tehas on selleks liiga suur.
Alo Süvari sõnul on klientide arvu järgi rapsiõli põhiline turg Leedu. Ka rapsikoogi müümiseks on Eesti liiga väike. Uus rapsikoogiladu avati Painkülas tänavu juunis. Vana ladu jäi väikeseks. Praegu viiakse Eestist välja suurem osa rapsikoogist, enamasti Skandinaaviamaadesse. Lattu mahub 4500 – 5000 tonni. Rapsikooki on Süvari sõnul võimalik ka granuleerida, granulaator on ettevõttel olemas. Rapsikoogile annab ettevõte salmonellagarantii, see on eriti oluline Soome jaoks.
Rapsi 40 protsenti vähem kui mullu
Mullu tehti tehasele märkusi, et rapsikoogi proteiinisisaldus on väike. “Me ei saa kuidagi rapsi paremaks teha kui see tehasesse jõudes on.” Tänavu on rapsi õlisus kehvem kui mullu ja samuti ka saagikus. Alo Süvari hinnangul oli süüdi talv, mis rikkus palju põlde. Külma küll oli, kuid lund nappis. Neid põllumehi, kel tänavu talirapsiga kõik hästi, on Eestis väga vähe. Teisalt pole põllud vennad. Mõnel põllul tuli kõik kevadel suvirapsiga üle külvata, mõni andis mingisuguse saagi, aga keskmine pilt oli kehva. Mullu saadi rekordsaagid, tänavu hinnanguliselt 40 protsenti vähem.
Alo Süvari kinnitusel ostab tehas rapsi mujalt juude. Painkülas kasutatakse täisvõimsusel töötades 140 000 tonni rapsi aastas, puudujääv tuleb juurde osta väljastpoolt Eestit. Tänavu pole ka Lätis ja Leedus rapsisaak kuigi hea. “Ka Euroliidus on tänavune rapsisaak umbes 15 protsenti väiksem kui mullu.” Kui Euroopas jääb rapsi puudu, siis puudujääv osa veetakse peamiselt Austraaliast või Kanadast sisse.
Õlitehas töötab 340 päeva aastas, see tähendab pressimine ja rafineerimine. “Õlitehast ei saa nupust sisse ja välja lülitada, käivitamisprotsess on pikem, optimeeritakse seni kuni kvaliteet on kindel. Tegelikkuses on see temperatuuride ja rõhkude mäng, mis võtab aega.”
Painküla tehas on juhitav arvutitega, ükski operaator ei pea ainult oma ruumis istuma. Öösel on tööl kolm inimest – üks tehase pressimise osas, üks operaator rafineerimise osas ja üks laborant, kes võtab iga paari tunni tagant proove. Labor on akrediteeritud. Iga päev vajaminevad analüüsid tehakse kohapeal, spetsiifilisemadd uuringud tellitakse väljastpoolt.
Tehas võtab vastu 32 000 tonni seemet
Rapsi võetakse hooajal vastu kahes vahetuses, väljaspool hooaega ühes. Tänavu autodest, kes rapsi ära tahtsid anda, järjekordi ei tekkinudki, sest toomise aeg oli hajutatud. Raps valmis lihtsalt ebaühtlaselt. Ja pole välistatud, et osa on veel põllul. Sellepärast töötati Painkülas kahes vahetuses vaid mõned päevad.
Nii saabuvad kui ka lahkuvad veokid lähevad üle autokaalu.
Werolis oli üks ladu, kuhu mahtus 6000 tonni rapsi. Sellega opereerimine oli üsna tülikas. Praegu võtab tehas vastu 32 000 tonni seemet. Teoreetiliselt on ruumi veel “silosidˮ juurde ehitada. Vastu suudetakse võtta 350 tonni rapsi tunnis. Kahe vahetusega suudetakse päevas kokku võtta tehasesse 3000 tonni rapsi.
Praegu töötavad tehases juba uued pressid, mille valmimine jäi sellesse aega, kui Scanola Baltic oli ettevõtte juba üle võtnud. Tööle hakkasid uued pressid aastal 2012. Tehase laienduse rajamist alustas Werolis Rein Kilk.
Päevas suudab tehas kuue pressiga töötades tarbida 450 tonni rapsi. Tänavune raps on paraku küllalt väiksese õlisisaldusega ja prügine.
Tehas kasutab kuumpressimise tehnoloogiat. Rapsiseemne temperatuur tõstetakse 110-120 kraadini. Raps läheb läbi eelsoojendi ja siis valtsimisse, seejärel küpsetisse.
Rafineerimistehast laiendati Painkülas möödunud aastal. Tehases töötab praegu kokku 45 inimest.
Praegu kaalub Scanola Baltic maitsestatud õlide turule toomist. Maitsestatud õlide Eesti turu maht on umbes kümme tonni aastas. Tehase inimesed on välja töötanud kümme erinevat maitseõli, mida kontorijuhataja Janne Birk külalistele lahkelt maitsta pakkus. Tootmisse võiks neist jõuda paar-kolm. Külalised tunnistasid lemmikuteks küüslaugu, praetud sibula ja või maitselised õlid.
Praegu valmistatakse tsilli-tüümiani-küüslaugu ja salvei-küüslaugu ning kadakamarja maitseõlisid koostöös Tamme taluga Pärnumaal.
HELVE LAASIK
