Saskia Alusalu õppetunnid Põltsamaal ja Inzellis

Saskia Alusalu on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abiturient, ent koolipingis näeb teda harva: tunde külastab ta nädalaste tsüklite kaupa, mille vahel on kuu või poolteise pikkused pausid. Õpilaste nimekirjast teda siiski keegi kustutama ei kipu, sest puudumiste põhjus on mõjuv: treenimine Saksamaal KIA kiiruisuakadeemias. Pealegi on Saskial Saksamaal õpikud kaasas ning ta peab e-posti ja Skype’i teel pidevalt õpetajatega sidet.

 

Kiiruisutamisega hakkas Saskia Alusalu tegelema kaheteistaastaselt. Kui Eestis tervikuna on see väheharrastatav ala, siis Adaveres — aga just seal asub Saskia kodu — spordihuvilised noored põhiliselt sellega tegelevadki, sest seal on olemas Eesti ainus kiiruisustaadion ja fanaatilisim kiiruisutreener Väino Treiman. Kuue aasta pikkuse kiiruisutajakarjääri jooksul on Saskia suutnud saada enda nimele kõik Eesti naiste individuaaldistantside rekordid. Samas pole ta vanuse poolest veel naisteklassi jõudnudki.

Saksamaal Inzellis tegutsevas KIA kiiruisuakadeemias treenib Saskia Alusalu juba teist aastat. Õigupoolest avaski see treeningukeskus uksed alles möödunud aastal ja sinna on õppima oodatud eelkõige perspektiivikad noored, kellel kodumaal treeningutingimused soovida jätavad. Akadeemiasse pääsemiseks tuli internetis ankeet täita ja märkida selles ära ka oma senised tulemused. Saskia täitis ankeedi omal algatusel ning osutuski akadeemiasse vastuvõetuks. Tema õpinguid kiiruisuakadeemias rahastavad Eesti ja Rahvusvaheline Uisuliit.

Inzell on Baieri Alpides asuv umbes Põltsamaa suurune linnake, mida teatakse laias maailmas just tänu kiiruisutamisele. Sealne ligemale 700 meetrit merepinnast kõrgemal asuv uisustaadion, kus valitsesid enamasti ilus ilm ja soodsad tuuled, kujutas endast omal ajal üht selle ala “rekordivabrikut”: seal peeti palju rahvusvahelisi võistlusi ja püstitati palju rekordeid. Kui kiiruisutamine välistaadionidelt hallidesse kolis, kippus Inzelli sära tuhmuma, ent seda on nüüd taastama asutud. Uisuraja rekonstrueerimine ja katuse alla viimine ning uisuakadeemia avamine on olulised meetmed, mis selleks võetud.

Adaverest pärit Saskiale meeldibki, et ta saab Saksamaal elada väikeses vaikses kohas, kus ümberringi on kaunis mägimaastik.  Austria piir jääb sealt kõigest 30 km kaugusele, nii et kui uisuakadeemia kasvandikud teevad trenni jalgrattaga sõites, siis on Austriasse sattumine üsna igapäevane asi.

“Suvel on jalgrattasõidul meie treeningutes väga suur osakaal,” ütles Saskia. “Kolmetunnine treening, mille kestel saab sõidetud sadakond kilomeetrit, on üsna tavaline. Tänavu juulis ja augustis läbisin näiteks jalgrattal ühtekokku 2000 kilomeetrit. Kui sõita nii vapustaval maastikul, nagu Inzelli ümbruses on, siis ei tekita rattatrenn mingit tüdimust. Ja ilmad olid tänavu suvel sealkandis pidevalt ilusad. Oleme mägedes ka niisama matkamas käinud. Saadud looduselamusi olen muu hulgas ära kasutanud oma emakeele kirjandites.”

Treeneriks on maailmarekordi omanik

i

Inzelli uisuakadeemias treenib praegu 15 sportlast 13 riigist. Saskia on seal ainus eestlane, tema treeningukaaslased on pärit Lätist, Valgevenest, Venemaalt, Kasahstanist, Soomest, Rootsist, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Šveitsist, Lõuna-Koreast ja Jaapanist. Nende põhitreener on Jeremy Wotherspoon Kanadast, kelle nimel on tänini meeste 500 m distantsi maailmarekord. Ehkki tegutsetakse Saksamaa pinnal, käib suhtlemine treeneriga ja omavahel enamasti inglise keeles, sest seda oskavad kõik. Elatakse kahekaupa tubades, Saskia toanaabriks on valgevene neiu Anna Badajeva.

Inzellis olles ärkab Saskia enamasti kell 6.45, sest kell seitse on juba hommikusöök. Järgneb jäätrenn ja pärast lõunat rattasõit, jõutreening, imitatsioonitreening või mingi muu trenn. Lõuna ajal püüab Saskia teha ka umbes pooletunnise uinaku.

“Kui hommikul on jäätrenn ja õhtul kolmetunnine rattatrenn, ega siis päeva jooksul muuks suurt  aega jäägi, eriti kui arvestada, et enne jäätrenni tuleb sooja teha ja pärast rattatrenni lihaseid venitada ning riidevahetuskordigi koguneb päeva peale mitu.”

Treeningukoormused on KIA kiiruisuakadeemias päris suured, nii et raskematel treeningunädalatel läheb Saskia vahel magama juba enne kella üheksat õhtul. Igal nädalal on uisutajatel siiski ka üks trennivaba päev ning igas kuus üks natuke väiksema treeninguintensiivsusega taastumisnädal.

“Üksi oleks väga raske ennast nii suurte koormustega treenima sundida, aga tänu toredatele ning üksteist tagant piitsutavatele ja samas abistavatele kaaslastele on see võimalik,” ütles Saskia.

Kiiruisuakadeemias on ta enda sõnul väga palju õppinud. Loomulikult on ta saanud füüsiliselt tugevamaks ja parandanud oma uisutamistehnikat, ent ta on õppinud ka oma vaimset poolt tasakaalustama, otstarbekamalt toituma, paremini uiske teritama jne. Sellest sügisest liitus KIA kiiruisuakadeemiaga ka tipptasemel füsioterapeut, kes abistas Londoni olümpiamängudel Suurbritannia kergejõustikukoondist.

“Saksamaale õppima minekut pole mul vähimatki põhjust kahetseda,” kinnitas Saskia. “Tõsi, esimesel aastal oli mul seal üsna raske, sest pidin korraga harjuma väga paljude uute asjadega, sealhulgas uue treeneriga. Pealegi läksin ma Saksamaale liiga auahnete plaanidega. Lootsin, et kui nii soodsates tingimustes treenida saan, teevad tulemused kohe järsu hüppe üles ja olin pettunud, kui see nii ei läinud. 3000 meetris oli areng hea, aga sprindidistantsidel mitte.”

Nüüdseks on Saskia targem ja teab, et kui tahta suur samm edasi astuda, siis tuleb tihti kõigepealt väike samm tagasi teha, ning et rekordite püstitamisest olulisem on pidevalt areneda. Veel on ta aru saanud, et üksnes treeneri tarkadele juhistele lootma ei saa jääda, vaid ise peab ka mõistusega asja juures olema ning oma keha “kuulama”.

Õpib isegi lennukis

i

Kui sportlasena on Saskia hea treeneri pideva hoole all, siis üldhariduse omandamisega peab ta põhiliselt iseseisvalt hakkama saama. See pole aga lihtne, seda enam, et Saskia on jõudnud abituuriumi ning kevadel tahaks ta Põltsamaa ühisgümnaasiumi edukalt lõpetada.

“Õpetajad suhtuvad minu püüdlustesse suure arusaamisega ning tulevad mulle igati vastu,” ütles Saskia. “Suhtlen nendega e-posti ja Skype’i teel. Nad saadavad mulle õppematerjale ning olen Skype’i vahendusel isegi tunde külastanud.”

Suvel püüdis Saskia kohustusliku kirjanduse nimestikku kuuluvaid raamatuid lugeda, nüüd aga õpib trennivabadel päevadel hommikust õhtuni. Vähe sellest, ta on harjutanud end õpikuid kätte võtma isegi lennujaamades ja lennukites. Seda kõike selle nimel, et kool kevadel korralikult lõpetada. Nii et lisaks kiiruisutamisele on ta saanud Saksamaal kõva kooli oma aja planeerimise alal. Reisikorraldamise alal samuti. Et ta viibib suurema osa ajast Eestist eemal, tuleb tal oma sõidud välisvõistlustele enamasti ise korraldada. Teiste Eestit esindavate uisutajate sõidud korraldab Väino Treiman või alaliit.

Mis koduigatsusse puutub, siis möödunud aastal kippus see Saskia sõnul rohkem kallale, nüüd juba vähem. Loomulikult igatseb ta vanemate ja kahe vanema õe järele, samuti ema tehtud koduste toitude järele, aga omastega saab suhelda interneti teel ning koduseid toite võib kodus käies n-ö järele ja ette süüa. Loomulikult tuleb Saksamaal ette ka suhtlemisprobleeme, sest pidevalt koos treenivad tugevad sportlasenatuurid väsivad ikka aeg-ajalt üksteisest ja satuvad konfliktidesse, aga enamasti pole see probleemiks.

“Ma arvan, et meil on siiski väga tore ja üpriski kokkuhoidev grupp,” ütles Saskia.

Viimast aastat juunioride klassis

Kiiruisutamine on Saskia sõnul raske ala, aga just see talle selle juures meeldibki.

“Kiiruisutamine nõuab palju füüsilist jõudu, aga samas ka palju vaimset jõudu, sest see on väga tehniline ala,” tõdes  Saskia. “Nagu vees ujudes, ei saa ka uiskudega jääl liikudes kiiresti edasi siis, kui sa rumalalt rahmeldad, vaid siis, kui iga liigutus on läbi mõeldud ja läheb täie ette. Nii et algul tuleb õppida liigutusi aeglaselt õigesti tegema ja siis hakata neid õigeid liigutusi üha kiiremini sooritama. See ongi põhimõtteliselt see algul sammu tagasi ja siis edasi astumine, millest ma eelpool kõnelesin. Et kiiruisutamine on Eestis suhteliselt vähe levinud ala, siis julgen arvata, et ega neid eestlasi kuigi palju pole, kes teavad sellest alast nii palju kui mina.”

Alanud hooajal tahaks Saskia eelkõige hästi esineda juunioride maailmakarika etappidel ja sama vanuseklassi maailmameistrivõistlustel, kus ta loodab oma senini saavutatud kohti parandada. Et juunioride vanuseklassis võistleb ta viimast hooaega, tahaks ta ära täita täiskasvanute EMi ja maailmakarika etappide normatiivid — see tagaks talle järgmisel hooajal probleemideta pääsu täiskasvanute tippvõistlustele. Lihtne see pole, aga võimatu ka mitte: normid on Saskia hinnangul täiesti saavutatavad.

Mis kiiruisuakadeemiasse puutub, siis seal tahaks Saskia ka tuleval aastal treenida, ent kõik sõltub sellest, kas alaliit selleks raha leiab. Vanemate ning õdede Sandra ja Sirli igakülgse toetusega võib ta muidugi alati arvestada ning vahvaks lisa-rõõmuallikaks on talle väike õetütar Mirtel.

“Muidugi oleks mul lihtsam iga päev tavakoolis käia ja keskenduda ainult õppimisele, ent uisutamisega tegeldes saan palju rohkem,” ütles Saskia. “Mu maailmapilt on kõvasti avardunud. Kavatsen uisutada niikaua, kuni see mulle midagi pakub. Ja praegu tunnen, et pakub päris palju.” 

i

Saskia Alusalu elukäik

Sündinud 14. aprillil 1994 Jõgeval

i

</span>

Õppis 2001-2007 (6. klassi lõpuni) Adavere põhikoolis, alates 2007 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane.

2011 lõpetas Põltsamaa muusikakooli viiuli erialal

Alates 2011 sügisest treenib Saksamaal KIA kiiruisuakadeemias (KIA Speed Skating Academy).

Tunnistatud 2008/2009 hooaja parimaks juuniorkiiruisutajaks Eestis, 2009/2010 hooaja parimaks nooreks kiirrulluisutajaks Eestis ning 2009/2010 ja 2010/2011 Jõgevamaa parimaks noorsportlaseks ja hooaja parimaks naiskiiruisutajaks Eestis

Pälvis aastal 2010 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu Vabariigi Presidendi abikaasa allfondi poolt välja antava noore sportlase preemia.

Saskia Alusalu isiklikud ja Eesti rekordid kiiruisutamises

i

500m    43,21 (29.01.2011 Baselga di Pine, Itaalia)

1000m  1.26,21 (29.01.2011 Baselga di Pine, Itaalia)

1500m  2.11,63 (10.03.2012 Obihiro, Jaapan)

3000m  4.32,31 (12.11.2011 Erfurt, Saksamaa)

5000m  8.38,79 (19.12.2010 Helsingi, Soome)

i

RIINA MÄGI

i

Hannes Alusalu, Saskia isa:

Minu kui lapsevanema süda valutab muidugi sellepärast, et Saskia korralikult koolis käia ei saa, aga ta on seadnud endale spordis nii suured eesmärgid, et nende nimel tuleb midagi ohvriks tuua. Õnneks on ta väga püüdlik ja suudab õppimises ka iseseisvalt järjel püsida. Lapsepõlv jäi Saskial väga lühikeseks, aga ta ise on selle tee valinud ja lapsehoidjat ta tõesti enam ei vaja. Vaimset tuge aga kindlasti ning seda oskavad talle eriti hästi pakkuda kaks vanemat õde. Lisaks perele on Saskiat aga toetanud Eesti Uisuliit ja Rahvusvaheline Uisuliit, mille eest oleme neile väga tänulikud.

Toomas Annuk, Saskia klassijuhataja:

Ehkki Saskia viibib koolitundides harva, pole ma üheltki tema aineõpetajalt kurtmist kuulnud: niipea kui ta Põltsamaale jõuab, hakkab ta puudutud tundides käsitletut järele vastama. Saskia on kaasõpilastele suureks eeskujuks, sest on elavaks tõestuseks sellest, et kes palju teeb, see palju jõuab. Saskia on erakordne õpilane ja selles, et ta tuleval kevadel edukalt gümnaasiumi suudab lõpetada, olen ma surmkindel.

blog comments powered by Disqus