Kolmapäeval esitleti Betti Alveri muuseumis järjekordset Jõgeva elu kajastavat raamatut, mille pealkirjaks “Jõgeva linna koolid. Mälestuste Jõgeva V”. Arhiivmaterjalide, Helmi Mattiiseni päeviku, õpetajate ja õpilaste meenutuste kaudu heidetakse pilk sajandile Jõgeva hariduselus.
Haridust on Jõgeval antud tunduvalt kauem, aga raamatus keskendutakse viimasele sajandile. “Jõgeva linna koolide elu on tugeva ja pika ajalooga. Seda näitas ka äsjane koolide kokkutulek, mis elavat vastukaja leidis. Raamat Jõgeva koolidest on hea ühine nimetaja, mis selle kokku võtab,” ütles raamatu üks koostajatest Tiit Lääne. “Raamatus tuleb selgesti välja, et muidu usuleige eestlane on hariduseusku,” märkis Betti Alveri muuseumi direktor Toomas Muru. “On veendumus, et haridusega saab midagi elus saavutada – kui lapsed jõuavad edasi, siis ollakse valmis selle nimel pingutama. Isegi kui peres oli väga palju lapsi, pidi keegi neist hea hariduse saama. Eestlane on uskunud hariduse jõusse, see uskumine on püha ja kestab edasi,” kinnitas ta.
Betti Alveri muuseum on lühikese ajaga andnud välja mitu kohaliku elu eri valdkondi puudutavat raamatut. Toomas Muru sõnul sai raamatuidee alguse siis, kui ta muuseumi tööle tuli. “Siis tekkis mõte koguda mälestusi Jõgeva linna eakatelt ja kauaaegsetelt elanikelt, kes kuuluvad 1938. aasta klubisse. Muuseumi kujundaja Oleg Mellov andis nõu, et ärge vihikut tehke, ilusa väljanägemisega raamat on soliidne, ” meenutas Muru. Raamatute koostamisel on olnud abiks Ülo Pärn. “Tema teadmised ja oskused ajaloo käsitlemisest on märkimisväärsed,” kinnitas Toomas Muru.
Kolm osa, üks tervik
Jõgeva koolilugu kajastav raamat koosneb kolmest erineva stiili ja eesmärgiga osast. Kodukoha ajalugu põhjalikult tundev Ülo Pärn kirjutas allikapõhise uurimuse Jõgeva hariduselu algusest kuni II maailmasõja lõpuni. Selle alajaotuse stiil on dokumenteeriv, faktidel põhinev ja asjatundlike kommentaaridega.
Järgneb Jõgeva keskkooli esimese lennu 1949. aastal lõpetanud Helmi Mattiiseni päevik, mis peegeldab õpilase siseilma, tema läbielamisi ja mõtisklusi. Raamatu selle osa teeb eriliseks asjaolu, et see on kirja pandud omas ajas. “See on emotsionaalne ja tundeline omas ajas. See on midagi muud, kui proovid sündmusi ja inimesi taas meelde tuletada,” märkis Muru.
Kolmanda osa koostas ning kogu raamatu sidus ühtseks tervikuks Jõgeva keskkooli vilistlane Tiit Lääne. Siin võetakse lühidalt kokku olulisemad teetähised õpetajate ja õpilaste silme läbi aastatel 1946-2013 ehk keskkooli loomisest kuni riigigümnaasiumi sünnini Jõgeval. “Sain Helilt (Heli Järv – toim) ja Toomaselt ettepaneku raamatu koostamiseks kaks aastat tagasi. Mõtlesin, kas ma julgen ja oskan pakkumist vastu võtta, minu teemad on ju põhiliselt sport ja ajalugu. Aga pääsu ei olnud, nad põhjendasid pakkumist nii hästi ja töö läks käima,” rääkis Tiit Lääne, märkides, et tema panus raamatu juures on siiski väike. “Ülo Pärn on teinud kolossaalse töö, ta on talletanud täpsed faktid, põhjalikult uurinud ja raamatule selgroo loonud,” kinnitas Lääne, kelle sõnul oli tema osaks raamatu tervikuks sidumine ehk skeletile liha kasvatamine. “Suurt vaeva nägi ka Ene Sööt, kes raamatu mitu korda läbi luges,” lisas ta. Raamatu kokkupanijail tuli töö käigus silmitsi seista mitme väljakutsega. “Põhiline mure oli maht, mis tahtis lõhki minna. Lugusid tuli kärpida, kuid loodan, et midagi olulist kaduma ei läinud ja mälestuse põhiolemus jäi alles,” märkis Lääne.
Tähelepanu pälvib ka kasutatud pildimaterjal. Fotode leidmine oli päris keeruline ettevõtmine.
“Pildimaterjali on küll olemas, ent vanadel fotodel, millele pole lisatud selgitust, on vähe väärtust. Samas on huvitav see, et oluliselt kergem oli saada fotot kolmekümnendatest või viiekümnendatest aastatest kui näiteks 2002. aastast. Lihtsalt keegi enam ei mäleta, kuhu on üks või teine pildifail salvestatud. Ning omaette katsumus on leida sealt piisavalt häid pilte, ” lisas ta.
Raamat on parim
Jõgeva koolidele ja haridusele keskenduva raamatu idee algatajaks oli Jõgeva põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maimu Valdmann. Tema sõnul on raamat väga hea ning kiiresti kokku pandud. “Kõige parem säilitamise viis on raamat, teisti ei säilita me midagi,” kinnitas pedagoog, lisades, et koolide materjale on veel palju. “Tegelen nende süstematiseerimisega, et oleks järgmiste raamatute materjal olemas. Kindlasti vajaks tähelepanu nõukogude aegne kool, kooliteater Liblikapüüdja, Tähetunnid ja Alo Mattiiseni muusikapäevad. ”
Järgmine raamat “Mälestuste Jõgeva” sarjas on pühendatud pillimeestele. Lisaks selle on Tiit Läänel käsil oluline etapp Jõgeva spordiajaloost. Nimelt saab Jõgeva jäähoki järgmisel aastal 70 aastaseks ja kui õnnestub, siis ilmub selle puhul raamat. See raamat oleks A4 formaadis ja 500 leheküljeline. Kui rahaliselt ja ajaliselt kõik klapib, loodab Tiit Lääne käsikirjaga juulis-augustis valmis saada ning raamatu detsembris avaldada.
“Jõgeva linna koolid. Mälestuste Jõgeva V”
Traaž 500, trükikoda Greif
Maimu Valdmann – mõtte algataja
Tiit Lääne – koostaja
Ülo Pärn – 1. osa koostaja
Helmi Mattiisen – päevikuvormis meenutused
Ene Sööt – toimetaja
Tiina Viirelaid – kujundaja ja küljendaja
Johannes Haav – värvifotod
Toomas Muru – eessõna
Raamat on müügil Betti Alveri muuseumis, Jõgeva linnaraamatukogus, kultuurikeskuse infoletis ning Apollo ja Rahva Raamatu poodides.
MARGE TASUR
