Teisipäeval saatis Jõgeva osaühing Sandras Norra pealinna Oslosse teele suuremas koguses kootud beebimütse ja -kindaid. Lihatöötlemisfirmale Maag anti aga üle jõulukingiks tellitud rahvusliku mustriga sallid. Nii välis- kui ka siseturul konkurentsi hoidmiseks peab ettevõte oluliseks käsitöötraditsioonide järgimist ja rahvusliku stiili viljelemist.
iii
Norra ettevõtja oli Jõgeval asuvast kergetööstusfirmast Sandras kuulnud Pärnus viibides. Osaühingu esindajatega kohtus ta Saku Suurhallis Mardilaadal ja soovis neilt beebimütse ja -kindaid tellida. “Pakkusime norralastele sobivad mudelid. Valmistasime paarsada täisvillast, pastelsetes toonides ja lastepärase mustriga toodet, mida Oslo kauplustes müüma hakatakse,” rääkis Sandrase juhataja Urve Kullas. “Lasteriiete valmistamiseks ostame lõnga Leedust, see on pehmem ja lapsesõbralikum,” lisas ta.
Kullase sõnul on Sandrases kootud ja õmmeldud rõivastel turgu teisteski välisriikides. “Kauaaegse koostööpartneri, Soomes Poris asuva käsitöökaupluse omaniku Jari Mäkela vahendusel jõuab meie tehtu lisaks Soomele ka näiteks Tšehhi ja Prantsusmaale ning Itaaliasse. Kõige kaugemateks püsiklientideks on meil aga Kanada eestlased.”
Siseturul on Urve Kullase poolt ligi paarkümmend aastat tagasi loodud ettevõttes oluline roll mitte masstoodangul, vaid spetsiaaltellimustel. “Inimesed tulevad meie ettevõttesse, räägivad, millist kampsunit, jakki, vesti vms nad tahavad. Meie eesmärk ja kohustus on nende soovidega arvestada. Valmistame ka kingitusi mitmetele ettevõtetele ja omavalitsustele, samuti esinemisrõivaid kultuurikollektiividele. Rakke naiskoor tellis meilt üldlaulupeole kogu koori esinemisrõivad, Laiuse naisrühma Meie Mari tantsutüdrukud kannavad aga meie kootud pontšosid. Teeme ka Jõgeva tunnusvärvides salle, mida kingitakse nii külalistele kui ka tublisid tegusid korda saatnud kohalikele elanikele.”
Kullas märkis, et kokku on OÜ Sandras tänavu turustanud toodangut ligi miljoni krooni eest. „See on vähem kui varasematel aastatel, sest majanduslikest tagasilöökidest ei pääse meiegi. Konkurentsis püsimiseks tuleb aga vaeva näha nii mudelite kui värvilahenduste osas oma nišši otsides. Kuigi koome masinatel, pöörame suurt tähelepanu käsitöötraditsioonide hoidmisele ja arendamisele ja rahvusliku mustri kasutamisele. Selles osas saame meie ja teisedki sarnased firmad alati head nõu Eesti Käsitööliidult.”
Sandrase omanik märkis, et neil on head ärisuhted Jõgeval asuva osaühinguga Rewool ja Raasikul asuva osaühinguga Aade Lõng. Firmale Rewool tehakse ka teenusena kudumistöid.
Üheks viimase aja investeeringuks oli Sandrases pesumasina ja tsentrifuugi ostmine, mille tingis tänapäevane nõue kõik tooted kergelt läbi pesta ja fliisida.
Tootmisruumi muretseti aga lambid töökohtade paremaks valgustamiseks.
“Meie firmas töötab praegu kaheksa inimest, kellest enamik staazhikad ja kogenud.
Oma raudvaraks võime pidada Galina Gromovat, kes kudumisega juba kolmkümmend aastat tagasi alustas. Võimekas raamatupidaja ja varustaja Eda Koppel paistab silma ka heade ettevõtlusideede genereerijana,” rääkis Urve Kullas, tunnistades, et
tulevikule mõeldes tuntakse veidi muret töötajate järelkasvu pärast, sest mitmed kauaaegsed töötajad võivad mõne aasta pärast pensionile jääda ja noori kudujaid on raske leida. “Tööpuudusele vaatamata pole meil pakutav töö noorte hulgas kuigi populaarne. Juba praegu vajame õmblejannat, kelleks sobivat kandidaati otsime,” ütles ettevõtte juht.
iii
JAAN LUKAS
