Neiu, kes oma kooli lehe juures tegutseb juba kolmandat aastat, küsitleb laagri korraldajaid ja seal osalevaid koolimeedikuid, kes toovad põhjustena välja selle, et laager oli tavalisest pikem ning õpilased ei tahtnud niigi lühikesest vaheajast nelja päeva oma harimiseks kulutada; et mõned meilid ei läinud kohale ning koolid said koolitusvõimalusest liiga hilja teada ning sedagi, et kõik koolid ei tasunud oma õpilaste eest osavõtumaksu ning huviliste enda jaoks oli 200 krooni liiga suur summa.
Teist aastat koolilehe Alter Ego peatoimetajana tegutsev Sandra osales laagris selleks, et meediast laiemaid teadmisi saada.
Samuti tahtis ta teada, mida peavad oluliseks tegutsevad ajakirjanikud. Tänavu külastasid laagrit ajakirjanikud Priit Pullerits, Rasmus Kagge ja Kärt Anvelt Postimehest, kes rääkisid oma igapäevatööst ning vastasid huviliste küsimustele. Sandra sai enda sõnul kohtumiselt kinnitust, et selleks, et töötada ajakirjanikuna, ei pea kindlasti ajakirjandust õppima, vaid oluline on lai silmaring.
Meelelahutuslikku laagrilehte Jõksi Plõks pääses ka Jõgeva Gümnaasiumi õpilase Merli Kirsimäe lugu “Laagrilised tegid jaekaubandusele käivet,” mille ta kirjutas kahasse Tallinna 21. keskkooli õpilase Iiris Oosaluga.
Parima olemusloo auhinna sai Rapla Gümnaasiumi õpilase ning maakonnalehe Nädaline noortelisa reporteri Merit Pettai ning Tallinna koolitüdruku Maarja Mardiku lugu “sarimõrtsukast” Getter Sopist, kes võitis laagris omapärase tutvumismängu. Nimelt tuleb selles mängus lipikute järgi kindlaks teha inimesed, kes pärast ülesleidmist “tapetuteks” osutuvad.
Parima arvamusloo kirjutas aga Viivika Rõuk Paide Gümnaasiumist, kes arutles selle üle, kas 12-aastased on juba piisavalt vanad, et endale poiss-sõpra otsida.
Mõnedki Jõksi Plõksi lood meenutavad natuke SL Õhtulehe kirjutisi. Lehest ei puudu ka meelelahutuslik osa nagu horoskoop, küsitlus ja ristsõna. Laagri peakorraldaja Taavi Linnamäe sõnul ongi laagrilehed alati meelelahutuslikud. Päris kõik laagris valminud lood lehte ei jõudnud, vaid valiti parimad. Parimatest parimad said ka auhinnad.
Linnamäe sõnul olid võidulood kõige küpsemad, seda nii ajakirjanduslikult kui ka idee poolest.
?Koolilehtede tegijate nõrgad kohad korduvad ikka läbi aastate. Ei tehta vahet faktil ja kommentaaril, lood ei ole tasakaalus, puuduvad korralikud pealkirjad ja juhtlõigud. Arvamuslugude puhul jääb tihtipeale segaseks, mida arvaja öelda tahab. Lisaks on enamikel lehtedel kujunduse osas veel päris palju arenguruumi,? ütles Linnamäe.
?Kuigi kõigil koolilehtedel on oma head ja vead, on tegelikult oluline, et noored ise tahavad teha ja paremini teha. Eks arenguruumi ole kõigil ja see on ka loomulik,? ütles korraldaja, kes lisas, et võrreldes ajaga, kui meedialaagreid korraldama hakati on koolilehtede tase kõvasti tõusnud.
Jõgeva meedialaager oli järjekorras seitsmes. Noored said nelja päeva jooksul osaleda teoreetilistes loengutes ning ise artikleid kirjutada, kohtuda tuntud ajakirjanikega. Neile anti tagasisidet koolilehtede kohta ning ei puudunud ka meelelahutus.
Järgnevalt avaldame mõned stiilinäited laagrilehte Jõksi Plõks jõudnud lugudest.
EVA KLAAS