Samovarimuuseum säilitab vanausuliste traditsioone

Soovist aidata Kükita palvelat, säilitada killukest omapärast kultuuri ja näidata inimestele, kui erilised on tegelikult samovarid, asutas Veronika Kookmaa, kes on isa poolt pärit Peipsi ääres elavate vanausuliste suguvõsast, Kasepääle samovarimuuseumi.

Idee sünnist kuni muuseumi avamiseni kulus Veronikal seitse kuud.

Huvi vanausuliste traditsioonide ja ka toiduretseptide vastu tekkis tal juba aastaid tagasi. Nimelt huvitub ta erinevate maade toitudest ning ühel pildistamisel polnud tal käepärast ühtegi samovari.  

Huvist sai kogumiskirg

“Hakkasin samovare otsima. Kõigepealt küsisin oma sugulaste käest, kas keegi tahaks seda ära anda. Keegi polnud nõus, kõikidele on need kingitud või pärandatud, tegemist on esemega, mis on peres aukohal ja mida päritakse nagu maja. Kui peres on neli last ja kaks samovari, siis just viimane on suurem pärandus kui maja. Samovar võrdub  lugupidamise ja kõrgeima austusega. Otsisin edasi ja leidsin siiski mitu samovari. Ei suutnud otsustada, mida võtta ja mida mitte, ning ostsin kõik ära,” rääkis naine.

Nii sai ta esimesed neli samovari ja  siis tuli hasart. Kõik müügiportaalid ja kauplused käis ta läbi ja lõpuks oli samovare terve rivi. Esimesed kümme-viisteist samovari panid aluse tõsisele kogumiskirele. “Tegelikult on see siiski ka investeerimisprojekt,” nentis ta.

Et midagi koguda, on vaja ruumi. Uhkemad eksemplarid viis Veronika Tallinna, ülejäänud mahtusid maakoju garaaži.

“Mida rohkem ma samovari-teemasse läksin, seda rohkem tutvusi tekkis. Lõpuks ei otsinud ma ise enam midagi, ka kollektsionäärid, kellel on mitu ühesugust samovari, andsid sellest mulle teada. Nii sain mina omakorda neid samovare vahetada, mida minul kaks oli. Mu töölaual oli aeg-ajalt mitu samovari,” rääkis naine. 

Esimese suve jooksul pea kaks tuhat külalist

Ta tahtis rahvale näidata, kui erilised on tegelikult samovarid. Nii sündis idee asutada samovarimuuseum. Kasepää vald andis Veronika Kookmaale muuseumi jaoks ruumi. Talle tuli siira üllatusena inimeste suur huvi samovaride ja vanausuliste kultuuri vastu, sest kokku käis suve jooksul muuseumis ligikaudu 1800 külastajat.

“Mul on täpne statistika, seal on kirjas inimeste arv, kust nad tulid, kust muuseumist kuulsid. Kõige rohkem oli esimesel hooajal ikka eestlasi, eelkõige just piirkonnaga seotud inimesi,” tõdes Veronika.

Kõige pikemaajalisem külastaja oli ilmselt PÖFFi eestvedaja Tiina Lokk koos kahe sõbrannaga, kes veetsid samovarimuuseumis kokku kuus tundi. “See oli mõlemale osapoolele kasulik vestlus,” tunnistas muuseumi asutaja. 

Samovarimuuseumi tulud Kükita palvelale

Tädi matustel nägi Veronika Kükita palvela uskumatult kehva olukorda. Ta otsustas, et seda kultuuri tuleb hakata säilitama ja midagi peab ette võtma. “Sain kogudusega kokku ja pakkusin välja idee, et kõik samovarimuuseumi tulud lähevad Kükita palvelale. Asutasin mittetulundusühingu Vanausulised. Kirjutasime Leader-isse kõigepealt palvela esimese korruse elektriprojekti, mida rahastati pooles ulatuses ehk 10 000 euroga — projekti üldsumma oli poole suurem. Veel kirjutasime Leaderisse palvela teise korruse renoveerimise projekti 9000 eurole, kuid ehitusettevõte, kellelt oli pakkumine võetud, ei teinud pabereid lõpuni ja hetkel on see projekt kahjuks peatatud,” rääkis Veronika.

Elektritööde omafinantseering oli 1100 eurot. Hetkel on ülejäänud raha eest teoksil signalisatsiooni paigaldamine palvelasse. Kokku teenis samovarimuuseum pisut alla 2000 euro, kogu raha läks Kükita palvela heaks.

MTÜ Vanausulised hakkabki Veronika kinnitusel tegelema just abistavate projektidega, aga samuti ka ürituste korraldamisega.

“Koguduse liikmed aitasid mul samovarimuuseumi vanausuliste elu ja tavade teemalist näitust sisustada, andes meile mõned esemed kasutada. Samuti saime filmida ja pildistada nende kombetalitusi,” rääkis Kookmaa.

Samovarimuuseumi tuludest jätkus veel sellekski, et Mart Taevere sai üles võtta vanausuliste kaks ja pool tundi kestnud jumalateenistuse. Tänavu filmitut kavatsetakse tuleval aastal hakata muuseumi külastajatele näitama, samuti on võimalik filmilõike ka muuseumi kodulehele panna. Lisaks saaks filmitut näidata vajadusel näiteks Mustvee uues kultuurikeskuses.

Veronika Kookmaa kirjutas veel ühe projekti Leader-programmile, millele küll tänavu rahastust ei saadud, kuid loodetavasti on see  tulevikus võimalik. Nimelt soovib ta filmilindile jäädvustada kõik vanausuliste tähtpäevade tähistamised.  

Kogub vanausuliste retseptid kokku

Jõulude ajal veedab Veronika Kookmaa kaks nädalat Peipsi ääres ja pildistab vanausuliste retseptide järgi valmistatud toite. Tema sooviks on saada valmis retseptiraamat. “Vanausuliste toite on küll erinevates kokaraamatutes kirjas, aga osa asju, mis minu jaoks väga põhimõttelise tähendusega, näiteks kuidas kurkidest n-ö malosolnikuid teha, ei ole kusagilt võtta,” rääkis ta.

Kookmaa kaasab Kükita koguduse liikmeid, igaüks neist teeb mingisuguse klassikalise roa. Võimalik, et retsepte saab panna kodulehele üles, aga võimalik, et neid jätkub ka raamatu jaoks,” tõdes ta.

Vanausuliste jaoks on jõulud ja lihavõtted  kaks kõige suuremat püha. Lihavõttepühade ajal käiakse kõige rohkem kirikus, siis viiakse surnuaedades läbi omad rituaalid.

Nüüd asutab Raja kultuurikeskuse juhataja vanausuliste muuseumi Kasepääle. “Mulle helistati ja öeldi, et nüüd tuleb mulle konkurent kõrvale. See on väga hea! Ma olen saavutanud eesmärgi, et inimesed, kes seal elavad, hakkavad ise ka midagi tegema, st nad näevad, et kõik on võimalik, ainult tee!” rõõmustas Veronika. Nii ei lähe asjad kaduma ja omapärane kultuur säilib.

Ta tunnistas, et kohalikud on samovarimuuseumis käies korduvalt tunnistanud, et on osa vanu asju ära visanud.

“Mida rohkem tekib Kasepää valda kohti, kuhu on turistil või ka kohalikul võimalik tulla ja midagi uut teada saada, seda parem,” tõdes ta.

Järgmiseks suveks on aktiivsel naisel juba plaanid tehtud – muuseum teeb uksed lahti, loodetavasti senises asukohas. Kasepää vallavanem Jüri Vooder ütles, et vald annab samovarimuuseumile hea meelega ruumid kasutada. 

Vabatahtlik samovaride muuseumis

i
Ema poolt Kasepää vallast pärit Tiina Jurjeva

Käin oma naabri Veronika muuseumis abis vabatahtlikuna. Teen seal vajadusel kõike, mida oskan: tutvustan ekspositsiooni eesti, vene või inglise keeles, abistan poes, kütan samovari ja pakun teed. Kui käivad suured rühmad, siis esineme sõbranna Irinaga vene rahvalaulude kavaga. Tema mängib karmoškat ja mina laulan. Väga mõnus vaheldus pealinna kontoritööle.

Mul on südamest hea meel, et Veronika suutis külale elu sisse puhuda. Lisaks Kükita palvela abistamisele aitab see muuseum tuua turiste Kasepääle. Istudes muuseumi trepil, tekib mul mõnikord tunne, et terve maailm möödub silme eest. Olen suhelnud muuseumis presidendiprouaga, tegin ekskursiooni USA saadikule, praktiseerisin prantsuse keelt, vesteldes Prantsusmaa saadikuga, olen kohanud oma sõpru-tuttavaid üle terve Eestimaa.

i
Mul on hea meel, et Kasepääl elu keeb ja soojal ajal on küla rahvast täis, toimuvad üritused, lüüakse üles majad.

Piirkonna jaoks vajalik

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe

Olen aidanud Veronikat nii nõu kui jõuga: samovarimuuseumi sisseseadmisel, tõlkimisel, voldikute koostamisel ja levitamisel. Viisin suvel korduvalt sinna ka maakonna teisi turismitrükiseid, sest nõudlus nende järele oli päris suur.

See muuseum on Kasepääle oluline just piirkonna atraktiivsemaks muutmisel. Turiste liigub sealkandis päris palju, kuid külastatavaid objekte kipub nappima. Paljude objektide puhul tuleb eelnevalt aeg kokku leppida, mis ei ole üksikkülastajale või pereturistidele eriti mugav. Ka meenete valik on väga kesine, kuid eriti väliskülastajatele meeldib ikka mälestuseks midagi kaasa osta. Seega on muuseumiga lahendatud mitu olulist kitsaskohta.

Lisaks pakkus Veronika välja Varvara-nimelise tootesarja, mis tundus samuti vahva mõte. Loodetavasti saab muuseum jätkata tööd ka järgmisel aastal.

Oluline talletada vanausuliste kultuur

Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm

Sain Veronikaga tuttavaks Minu Eesti mõttetalgutel Mustvees. See oli aastal 2009, mil koristustalgute asemel mõttetalgud peeti.

Kohe hakkas silma Veronika valmisolek panustada Peipsi – äärse piirkonna arengusse. Ta nägi siin suurt potentsiaali ja lisas meie headele mõtetele värsket lähenemist.

Varvara-tootesarja on kasutatud piirkonda tutvustavatel laatadel ja messidel.

Muuseum on teinud tänuväärset tööd vanausuliste kultuuri talletamiseks ja tutvustamiseks. Muuseum ei saa eriti kaasa rääkida nende traditsioonide säilimise ja jätkumise koha pealt, küll aga on oluline, et pärimus talletatakse.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus