Kasepääl teist suve tegutsev samovarimuuseum hoiab oma uksed lahti ka vihmastel ja tuulistel päevadel, kui tundub, et inimestel justkui polekski Peipsi äärde asja. Tegelikult on muuseumis vaatamist piisavalt.
Aga vahel, kui ühed külalised on lahkunud ja järgmised pole veel saabunud, võtavad muuseumi perenaine Veronika Kookmaa ja tema vabatahtlik abiline Tiina Jurjeva trepil istet ning Tiina toob välja oma karmoška.
“Tegelikult pole see karmoška, vaid laste akordion. Otsisin välja paraja portsu nii eesti kui ka vene vanu laule. Siin muuseumi trepi peal on vahelduseks päris hea harjutada,” rääkis Tiina.
Mullused külalised toovad sõbrad kaasa
Muuseumi omanik Veronika ei pea sugugi vatitroppe kõrva panema, sest Tiina mängib tema hinnangul hästi. Jõudehetked muusika saatel lõpetavad tavaliselt järgmised külastajad.
Tänavu suve hakul on Kasepääl käinud väga palju sakslasi. Nemad liiguvad nii jalgrataste, autode kui ka bussidega. On ka austerlasi. “Iga päev käib siin vähemalt üks sakslane või mõni rühm,” rääkis Tiina. Veel on ta kohanud prantslasi ja aidanud isegi ühele rühmale Tartus öömaja otsida.
Ja mitte kuhugi pole kadunud soomlased, neid tuleb suisa bussitäite kaupa. Ka venelasi liigub päris palju, nii Pihkva kandist kui ka Peterburist, samuti Ida-Virumaalt. Enamasti on need usklikud inimesed, kes külastavad kirikuid.
Eestlastest teavad Kasepää samovarimuuseumi kahjuks vähesed. Pigem satutakse maja juurde juhuslikult.
Veronika Kookmaa sõnul on külaliste hulgas palju neidki, kes mullu samovarimuuseumis käisid. Nemad tulevad siia järgmise seltskonnaga ja näitavad seda ka oma sõpradele.
Ekskursioon muuseumis kestab umbes tunni olenemata sellest, kas giidi kuulab üks, seitse või kolmkümmend inimest.
Väikesed suveniirid lähevad korda
Veronika Kookmaa sõnul räägivad siseturismi asjatundjad, et tänavune suvi tulebki Eestis selles osas võrdlemisi kehv. Samovarimuuseumis on mullu sama ajaga võrreldes rahvast rohkem käinud. “Juuli on alanud ja rahvast võiks ikkagi rohkem liikuda,” tõdes ta.
Samovarimuuseumis tänavu suvel kogutud piletiraha eest tehakse korda Kükita palvela teine korrus ning kellatorn. Loomulikult jääb piletitulust väheks ja samovarimuuseumi omanik kirjutab lisaks ka projekte. Piletitulu katab projekti omaosaluse.
Samovarimuuseum lõi oma tootesarja, mille nimi on Varvara. Venepärased hõrgutised Varvara gourmetŽ sarjast aga meeldivad inimestele sedavõrd, et nii mõndagi tuleb Veronika Kookmaal juba juurde hakata tegema. “Need väikesed suveniirid lähevad inimestele iseäranis korda,” lisas Tiina Jurjeva.
Varvara spa sarjast pärit siguriseep on näiteks juba otsas. Ka teesegusid võetakse meeleldi kaasa ja isegi raamatud leiavad sageli uue omaniku. “Inimesed tahavad vanausuliste kohta rohkem infot saada ja ostavad raamatu, et seda kodus rahulikult uurida,” tõdes ta.
Tiina pakub ka teetseremooniat Peipsi ääres. Huvilised on juba augustissegi aegu broneerinud. Augusti viimasel nädalal paneb samovarimuuseum oma ukse kinni. Kui ilmad lähevad külmemaks ja sügisesemaks, lõpeb ka külaliste voorimine.
Kasepääl avas Veronika Kookmaa samovarimuuseumi mullu juuni algul. Möödunud aastal teenis muuseum pisut alla kahe tuhande euro ja piletitulu läks Kükita palvelale.
Kuidas muuseum palvelat aitab
*Muuseumi omanik asutas mittetulundusühingu Vanausulised
*Kõigepealt kirjutati Leaderile palvela esimese korruse elektriprojekt
*Seda rahastati pooles ulatuses ehk 10 000 euroga
*Veel kirjutati samasse palvela teise korruse renoveerimise projekt 9000 eurole
*Elektritööde omafinantseering oli 1100 eurot
*Sama raha eest paigaldati palvelasse veel signalisatsioon
*MTÜ Vanausulised hakkabki tegelema abistavate projektidega
*Korraldatakse ka üritusi
*Samovarimuuseumi tuludest jätkus veel jumalateenistuse jäädvustamiseks
i
HELVE LAASIK
