Kuigi Vabadussõja Võidusambal on vaid võidetud Vabadussõja aastaarvud 1918-1920, on sammas sisuliselt pühendatud kõikidele vabadusvõitlejatele.
Avatseremooniale eelnes Kaitseministri vastuvõtt Eesti teisest vabadussõjast ehk Teisest maailmasõjast osa võtnud meestele, kes selleks puhuks Eestimaa igast nurgast nelja suure bussiga Tallinna toodi.
“Ilma teieta ei oleks tänast Eesti Vabariiki, ilma teieta ei oleks kerkinud Vabadussõja Võidusammast, ilma teieta me ei võiks olla kindlad oma tulevikule nii, nagu me oleme täna,” ütles Jaak Aaviksoo Teises maailmasõjas eesti kodude kaitseks bolshevismi vastu astunud meestele, kellest nooremadki on täna juba paar aastat üle 80.
“Tõelised valikud ei ole kunagi valikud hea ja veel parema vahel. Tõelised valikud on suurte ja veel suuremate väljakutsete vahel, tõelised valikud seisnevad valikutes isiklike ja üldisemate, rahvuslike väärtuste vahel ja õige tasakaalu leidmisel,” sõnas kaitseminister vanu mehi vapruse ja truuduse eest tänades.
Võidusammas on vabadusaatesse suhtumise sümbol
Aaviksoo sõnul pole vabadus meile tulnud kergelt ja saatus pole meile olnud kuigi armuline. “Teise maailmasõja keeristormid, pragmatismi võit väärtuste ja printsiipide üle paiskasid meid 50 aastaks võõra võimu alla. Paljud ei leppinud, paljud leppisid, aga tänu Jumalale oli meie hulgas ka neid, kes mitte ainult ei leppinud, vaid ka võitlesid!” rääkis minister vabadusvõitlejaid tänades.
Võidutule eelõhtul avatud Vabadussõja Võidusammas on Aaviksoo kinnitusel vabadusaatesse suhtumise sümbol, midagi, mis jääb, ja mille vaimne tähendus on mõõdetamatult suurem kui tema füüsiline kehastus.
Minister rõõmustas, et samba autorid on noored kunstnikud ning kutsus üles usaldama eesti noori. “Kui me seda suudame, siis pole jõudu, mis meie rahva vabadussoovi kustutaks,” ütles Jaak Aaviksoo.
“Vabadussõjas ühinesid kõik kutsealad, seltskonnakihid ja poliitilised rühmitused üheks ennastsalgavaks jõupingutuseks, et sõda õnnelikult lõpule viia. Sellest näeme, et ka väikerahvas võib suuri tulemusi saavutada, kui ta rakendab selleks kogu oma jõu,” ütles oma tervituses Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Torontos asuva keskuse juhatuse liige Endel Lindaja. Ta rõhutas, et avatav sammas on austuseks ja mälestuseks kõigile Vabadussõja sangaritele, aga samal ajal on see ka kõigi mälestuseks ja austuseks, kes on ohverdanud oma elu Eesti maa, rahva ja kodude kaitsel muinasajast alates.
Võidusambast saagu meid ühendav jõud
Lindaja küsis Rahvusraamatukokku kogunenud relvavendadelt sedagi, mis on juhtunud eestlaste isamaa-armastusega, rahva ühtekuuluvusega ja eesti keelega.
“Selle asemel, et parteid töötaksid ühiselt Eesti riigi ja rahva huvides, võistlevad nad omavahel ja mustavad üksteist, unustades oma püha ja esmajärgulise kohustuse. Eesti keel on põhiseaduse järgi riigikeel, kuid mis kasu on seadustest, kui neid ei rakendata,” pahandas Kanadas vabadusvõitlejate häälekandjat Võitleja toimetav Lindaja, kes on kogenud, et Tallinnas ignoreeritakse sageli eesti keelt täielikult.
“Nii meie ise suretame välja oma esivanemate keele! Valitsus ja Riigikogu peavad jõudma arusaamisele, et kui kaob keel, kaob ka rahvas! Kas see pole ka põhjuseks, miks rahvas ei toeta tugevalt Riigikogu ja eemaldub valitsusest?” küsis Lindaja, avaldades samas lootust, et Vabadussõja Võidusammas saab meid kõiki ühendavaks jõuks.
Kõrges eas vabadusvõitlejad laulsid Rahvusraamatukogus ühiselt Vabadusvõitlejate hümni “Eestimaa, su mehemeel” ja suundusid seejärel Vabaduse väljakule Võidusamba avamist vaatama.
iii
JAANIKA KRESSA
