Jõgeva linnavolikogu võttis oma juunikuu istungil vastu otsuse toetada Jõgevale jäähalli ehitust. See oli äärmiselt vajalik otsus, mida oleks tegelikult vajatud juba aasta-paar tagasi. Sest see annab hoopis uued võimalused taotleda projektidest raha jäähalli ehitamiseks. Kuid hää, et see nüüdki tuli.
Linnavolikogu positiivse otsuse juurde lisati ka, et vajalik on taotleda projekti elluviimiseks raha riigilt, sest linnal endal selleks arusaadavalt võimalusi ei ole. Eelkõige annab see otsus aga hea stardipositsiooni raha küsimiseks järgmisel aastal avanevatest uutest Euroopa rahaprojektidest.
Viimased aastad on pidanud Jõgeva jäähalli eest lakkamatut võitlust pidanud Uno Veski. Vaid tema tahe ja vaim pole nende aastate jooksul jäähalli idees kahtlejate vastuseisule alla vandunud. Küllap alahindas Veskit aastate eest ka vastasleer, lootes, et tegu on ajutise surveavaldusega. Kuid Veski osutus paljudest tugevamaks. Nüüdne positiivne otsus sündis paljuski tänu tema tegevusele ja püüdlustele.
Mitmete aastate jooksul on Jõgeva jäähalli projekti edasiarendamist takistanudki just linnavolikogu positiivse otsuse puudumine. Sest pole võimalik pidada läbirääkimisi, kirjutada projekte ja taotleda rahastamist, kui linn ise sellest projektist huvitatud ei ole. Õnneks on nüüd see takistus kõrvaldatud ja edasi on juba küsimus projektikirjutamise oskuses, kuidas Jõgeva jäähalli ehitus Eestis või Euroopas atraktiivseks muuta.
Heaks näiteks ja eeskujuks on siin Koeru meeste soov rajada endale raskejõustikukeskus. Uskumatu on teoks saanud ja riigi toel saabki sellest asja. Olgugi et Koeru raskejõustiku saavutustest pole senimaani suurt midagi kuulda olnud ja kultuurministeeriumi Exceli-tabeli põhjendus, millega püütakse mittemeelepäraseid projekte kõrvale lükata, siin ka ei kehti. Aga Koeru on hea näide sellest, et kõik suured ideed on võimalik teostada, kui kohalik omavalitsus sellest huvitub ja selle nimel tegutseb. Vaatamata isegi sellele, et raskejõustikukeskust ei saa müüa ja oma atraktiivsusega raha teenima panna nagu näiteks moto- või jäähalle. Ent suure tahtmisega on võimalik kõike saavutada. Ning eks Koerugi peab keskuse ülalpidamiseks ja majandamiseks pöörama pilgud kaugemale. Samas tõuseb sellest tulevikus kindlasti tulu kogu Eesti spordile.
Seevastu Jõgeva jääsporditraditsioonid on püsinud juba pea 70 aastat ja see annab kindlasti projekti teostamiseks ka oma eelise. Oleks ju lausa patt heita kõrvale möödunud aastakümnete jooksul paljude inimeste poolt nähtud vaev ja tehtud töö ning kõigest sellest loobuda.
Jõgeva on nüüdse otsuse toel varsti avanevate uute Euroopa rahatoetuste stardijoonel heal positsioonil. Küsimus on vaid õige strateegia valimises. Kindlasti tasuks kaaluda eurosaadiku Siiri Oviiri soovitusi, et Jõgeva jääkeskuse rajamine on sotsiaalne objekt, mille puhul tuleb arvestada invaspordi vajadusi ja soove. See aitaks Jõgeva jaoks korraga mitu probleemi lahendada. Ehitada valmis kaasaegne, ka kelguhoki nõuetele vastav rahvusvaheline jäähall ning sellega olla valmis rahvusvaheliste võistluste ja laagrite toomisega Jõgevale. See kõik nõuab omakorda head müügitööd ja häid kontakte.
Aastakümnete jooksul on Jõgeva olnud teiste maakonnakeskustega võrreldes paljuski sabassörkija, kus suuri ja lennukaid ideid pole tahetud hästi omaks võtta. Uueks hingamiseks ja mainekujundamiseks on aga hädasti vaja sammu, mis üllatab ja pälvib tähelepanu. Jäähalli rajamine võiks Jõgeva puhul olla just üks selline samm tulevikku. Sest tegu pole pelgalt spordi, vaid sotsiaalse ja samuti kultuurilise objektiga, mis aitaks arendada ka Jõgeva kui külmalinna staatust, teadvustada seda laiemalt.
Nüüd pärast linnavolikogu positiivset otsust, mis küll kedagi veel millekski ei kohusta, tuleb tõsiselt valmistuda järgmiseks sammuks: leida projekti elluviimiseks raha, kas siis Eestist või Euroopast. See on väljakutse, millest võiks kujuneda Jõgeva linna mainekampaania. Oskus suurelt unistada, mõelda ja ka tegutseda. Sest hea tahtmise ja soovi korral pole miski võimatu.
i
TIIT LÄÄNE
