Taani firmast LTH Finishing Plant ostetud pulbervärvimisliini hulka kuulub värvimisruum põrandapinnaga 24 ruutmeetrit ning kuumutuskamber põrandapinnaga 24 ruutmeetrit ja kõrgusega neli meetrit.
“Mujal Eestis värvitakse pulbertehnoloogia abil uksi-aknaid, elektrikilpe või muud seesugust, mille jaoks piisab väiksematest kambritest, meil tuleb aga värvida tükati väga suuri detaile,? ütles Tarmo Tein.
Värvimiskambri paigaldamise eeltööd tegi Same oma jõududega, ka värvimiskambri paigaldamisel, mis võttis aega terve kuu, olid Taani spetsialistidele abiks kohalikud töömehed.
Sundis kõhklema
“Kõhklesime päris kaua, enne kui nii mahuka investeeringu kasuks otsustasime,? ütles Tarmo Tein. ?Kolm nädalat, mis uus värvimiskamber töötanud on, on ka liiga lühike aeg, et hinnata, kuidas investeering end õigustab, ent usume, et oleme siiski õigel teel.?
Eelkõige võimaldab uus tehnoloogia tõsta värvimise kvaliteeti: elektrostaatiliselt laetud värvipulber nakkub metalldetaili külge, leides üles ka raskemini ligipääsetavad kohad, mille värvimisega vedela värvi puhul omajagu vaeva oli. Teine eelis vedela värviga värvimise ees on see, et värvikadu praktiliselt pole.
“Vedela värvi puhul kogunes värvimisruumi põrandale aastaga nii paks värvikiht, et see tuli sealt suruõhuhaamriga eemaldada,? ütles Tarmo Tein. “Värvijääkide kui ohtlike jäätmete käitlemise eest pidime aga firmale Epler & Lorenz üha suuremaid summasid loovutama.?
Mugavamaks läks ka värvijate elu: erinevalt vedelast värvist on pulbervärv täiesti lõhnatu ja enda värvitolmust puhastamiseks vajab värvija vaid õhupüstolit, mitte aga lappi ja lahustit nagu varem. Ka ei ole värvitavaid detaile vaja enam käsikäruga haavelpuhastusest värvimisruumi ja sealt komplekteerimisele vedada, sest selle töö teeb ära konveier.
“Kui varem seisis meil ikka hulk haavelpuhastusest tulnud detaile värvimise ootel, siis nüüd on igaks õhtuks plats puhas,? ütles Tarmo Tein. “Ja paindlikkust on tööprotsessi ka juurde tulnud.”
Nagu muudelgi toredatel asjadel, on ka pulbervärvimisel mõistagi miinuseid. Üks neist on suur energiakulu: selleks, et värv metallipinnal sulaks ja sinna kivistuks, tuleb värvipulbriga kaetud detailid kuumutada 180 kraadini ja hoida sellel temperatuuril keskmiselt kümme kuni viisteist minutit. Kui detailid ahjust tulevad, õhkavad nad kuumust veel tükk aega.
“Oleks see värvimiskamber meil südatalvel valmis saanud, oleksid kõik lisasoojuse üle õnnelikud olnud, aga nüüd on ruumid niigi palavad.”
Puhurid ja puisturid
Kui aastaid tagasi oli Same ?leivanumbriks? rullsilo valmistamise seadmete tootmine, siis nüüd tehakse neid aastas vaid mõni komplekt: silo on hakatud jälle enamasti siloaukudesse tegema. Same kõige minevamaks kaubaks on aga saanud lumepuhurid ja liivapuisturid: nii ühte kui teist tuleb teha sügiseks valmis oma 400 tükki, kusjuures töös on 9 erinevat puisturi- ja 25 erinevat puhurimudelit. Tänu Rootsi osanikule, Vännasbys tegutsevale traditsioonidega firmale Trejon AB pole Samel oma toodangu turustamisega probleeme. Pigem on mureks see, et Same ei jõua nii kiiresti kasvada, kui vajadused seda nõuaksid.
“Rootsis peavad igal talunikul, kes tahab omavalitsusele teehooldusteenust pakkuda ? ja seda tahavad paljud, sest see on talvel hea lisateenistus ?, septembris vastavad masinad ette näidata olema, muidu antakse töö kohe teisele. Ja nii tuleb neid masinaid üha juurde ja juurde teha,? ütles Tarmo Tein.
Peale Rootsi läheb Same toodangut Taani, Norrasse, Tðehhi- ja Saksamaale, Poolasse, Austriasse ja Ðveitsi. Tellimused vormistatakse küll Rootsi kaudu, ent kaup läheb Tabiverest otse lõpptarbijale: nii on otstarbekam. Eestisse õnnestub lumepuhureid ja liivapuistureid müüa harva. Nagu Tarmo Tein muiates kommenteeris, soetatakse Eestis liivapuistur vaid sel juhul, kui mõni vanamemm otse vallamaja ees käeluu katki kukub, muidu loodetakse rohkem ikka vanajumala peale, kes lõpuks ju ikka lume ja jää ära sulatab.
Hea otsus
Kui Same kaheksa aastat tagasi 30 protsenti osalusest Trejon AB-le müüs, kõhkles nii mõnigi selle otsuse otstarbekuses. Tein ise arvab tänini, et see oli õige otsus. Mitte muidugi sellepärast, et osaluse müümisest saadud raha võimaldas ühe üsna kalli tööpingi osta, vaid eelkõige turustusprobleemide äralangemise pärast. See, et enamik masinaid läheb müüki Trejon AB firmamärgi all, Teini ei häiri. Kaudselt tuleb Samele kasuks seegi, et rootslaste üha kasvavad nõudmised lihtsalt sunnivad neid jõudsalt arenema. Mullune käive oli firmal näiteks 50,4 miljonit krooni, aasta varem kümme miljonit väiksem.
Mis Tabiveres on ja mida pole, sellest said Rootsi partnerid hea ülevaate ülemöödunud nädalal, kui nad pikemal Baltikumi-tuuril olles Sames külas käisid. Siis peeti ühiselt ära ka Same 15. aastapäev.
?President Toomas Hendrik Ilves külastas meid peaaegu päris õigel sünnipäeval ? ta oli siis maakonnavisiidil,? ütles Tarmo Tein. ?Aga suuremat pidu me siis pidada ei tahtnud, sest ehitustööde tõttu oli majas paras segadus. Nüüd, kui rootslased niigi tulemas olid, oli paras aeg ka teised koostööpartnerid ? need, kellelt me metalli ja mutreid-polte, hüdraulika detaile ja teisi komponente ostame ? , samuti oma töötajad kokku kutsuda ning kohalikus vabaajakeskuses üks pidu maha pidada.?
Töötajaid on Sames ühtekokku 53.
RIINA MÄGI
