Salaprotokollide paljastajad väärivad mäletamist ja austamist

Eile, 23. augustil möödus 80 aastat Eesti rahva jaoks ühest traagilisest kuupäevast. Nimelt sel augustipäeval 1939 sõlmitud Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline Molotovi-Ribbentropi mittekallaletungi pakti salaporokollid röövisid iseseisvuse Eestilt, Lätilt ja Leedult ning Poolalt. Rumeeniast sai Nõukogude Liit oma koosseisu Bessaraabia.


Saladokumentide sisu paljastamine on olnud üks pikemaajalisemaid ja julgemaid osasid  okupeeritud ning annekteeritud riikide ja rahvaste iseseisvusvõitlusest. Selles osalejad erinevatel tasanditel väärivad mäletamist ja austamist.

Saladokumentide paljastamise avapuguks võib pidada 23. augustit 1979, mil nelikümmend viis iseseisvusmeelset eestlast, lätlast ja leedulast läkitasid Nõukogude Liidu, Saksa Demokraatliku Vabariigi, Saksa Liitvabariigi valitsusele, Atlandi Hartale ja ÜRO peasekretär Kurt Waldheimile kirjad, kus tuletati meelde Molotovi-Ribbentropi pakti traagilisi tagajärgi. 

Balti apelli olulisus

Balti apelliks nimetatud dokumendile olid alla kirjutanud toonastes liiduvabariikides väike grupp vabadusvõitlejaid, keda kutsuti siis ka dissidentideks. Paljud nendest represseeriti nõukogude võimuorganite poolt.

Arvestades suhteid Baltimaade pagulasorganisatsioonidega lääneriikides ja geograafilist asendit (lääneriikide lähedus), jõudis sõnum Balti apellist välisriikidesse ja aitas kummutada Nõukogude Liidu propagandat Balti riikide vabatahtlikust astumisest Nõukogude Liitu 1940. aastal.

Balti apelli üks autoreid, vabadusvõitleja ja hilisem Riigikogu liige Enn Tarto on öelnud selle kirja 25. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil 2004. aastal Tartus järgmist:

„Kui me Tartus panime Mart Nikluse ja leedulaste Anatas Terleckase ja Julius Sausnauskasega kokku 4-leheküljelise pöördumise, siis olid meid toetamas 45 Baltimaade vabaduse eestseisjat. Neli eestlast, kuus lätlast ja 35 leedulast, keda üldsus pidas lollideks. 25 aasta eest oli meid 45 lolli ja 15 aasta eest seisis Balti ketis üle kahe miljoni lolli.”

Kaheksakümendate aastate lõpul, mil Nõukogude Liidus oli alguse saanud juba muutuste ja lagunemiste periood, tegi Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide paljastamiseks iseäranis visa töö teadlasest poliitik Endel Lippmaa. Üleliidulise Rahvasaadikute kongressi liikmena  saavutas just tema Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide kehtetuks tunnistamise.

Rahvasaadikute kongress tunnistas Molotovi-Ribbentropi pakti kehtetuks ja õigustühiseks 24. detsembril 1989. Vastavas otsuses juhiti tähelepanu ka leninlikest põhimõtetest taganemisele kolmekümnendate aastate Nõukogude Liidu poliitikas. 

Lenini aeg sai ümber

Toona Nõukogude Liit veel püsis ja leninism oli ideoloogina au sees, seda vastandati positiivse maailmavaatena stalinismile. Möödus aga veel pisuke aeg, kui üle maa hakati Lenini monumente maha võtma. Jõgeva linna jäi püstitamata kolmas Lenini monument, mis algselt kavas oli.

Hea on tõdeda, et ajaloos on väärtustatud ja austatud erineval tasandil Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustajaid ja paljastajaid. Nii Enn Tarto kui ka Endel Lippmaa on valitud 20. sajandi Eesti suurkujude hulka. 

Väärikasse seltskonda kuulub ka Jõgevalt pärit helilooja ja isamaalaulik Alo Mattiisen, kes tegi ka signatuuri raadiosaatele, mis oli eetris Balti keti toimumise ajal 23. augustil 1989.

Lõpetuseks veidi aga kurikuulsa pakti allakirjutajate (mõistagi diktaatorite Hitleri ja Stalini juhtimisel) saatusest.

Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop (1893–1946) hukati Nürnbergi kohtuprotsessi otsuse järgi seitse aastat pärast pakti allkirjastamist.

Nõukogude Liidu välisasjade rahvakommissar Vjatšeslav Molotovi käsi hakkas halvemini käima peale Stalini surma. Nikita Hruštšovi ajal visati ta 1962. aastal koguni välja kommunistlikust parteist, kuhu ta Leonid Brežnevi ajal tagasi ennistati. Eluaastaid jätkus talle aga väga palju.1890. aastal sündinud Molotov lahkus igavikuteele 1986, 96-aastaselt.

JAAN LUKAS, ajakirjanik

blog comments powered by Disqus