Saladused ja saladuse hoidjad

Kuni saladused on eraelulised, ei arva keegi, et inimene ennast puudutava info jagamise või mittejagamisega hakkama ei saaks.
Ettevõttes sõltub kõik juhist ja omanikust. Kui mõni neist on kontrollifriik, räägib ta ajakirjanikuga kindlasti ise. Kui ta hindab oma aega, saadab ta ajakirjaniku inimese juurde, kes kohe päriselt millegagi tegeleb ja räägib, mis ja kuidas. Riigiametitega on huvitavam.
Minu kummalised elamused on seotud maanteeametiga. Seal tehakse töövõtjatega lepingud, mille järgi need ajakirjandusega oma objektide teemadel suhelda ei tohi. Ja ametis endaski pääsed midagi küsima ainult avalike suhete osakonna kaudu. Kirjutad osakonnale oma küsimused ja neil on aega terve tööpäev vastuseid otsida. Kui on soov veel täpsustavaid küsimusi esitada, pead reserveerima järgmise tööpäeva. Mis peaks olema põhjus, et maanteeametis töötavad inimesed saavad küll oma töö tehtud, aga mitte sellest räägitud? Kiuslik küsimus, sest minu päringutele vastab ju ikkagi spetsialist. Ainult ta peab kõigepealt näitama oma vastused avalike suhete osakonnale ette. Miks?
ANDRA KIRNA