Lübeckis tegutseb Saksa välisühing, mis koondab paljusid saksa keele õpetajaid Läänemere ümbrusest (Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Taanist, Norrast, Islandilt ning ka Peterburist). Organisatsiooni eesmärgiks on korraldada õpetajatele koolitusi ja kursusi, millega kaasnevad ka saksa koolide külastamised. 2005. aastal käis Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Ene Pärsim Hamburgis Hammi Gümnaasiumis. Kuid kohtumine ei jäänud pelgalt muljete ja kogemuste vahetamiseks ning kohaliku koolieluga tutvumiseks. Kooli direktor pöördus külaliste poole mureliku palvega seoses eelseisva jalgpalli MM-iga. Nimelt kutsus ta eestlasi rahvusvahelisele jalgpalliturniirile, mida ta ise korraldab, võistlema. Õpetaja Pärsimile tundus ettepanek huvitav.
Tagasi Eestisse jõudnud, rääkis õpetaja Pärsim avanenud võimalusest oma kolleegile, kehalise kasvatuse õpetajale Viktor Nõmmele, kes oli praktiliselt kohe nõus ning valmis ka võistkonda kokku panema. Huvilisi leidus, aga et sõit pidi toimuma suve alguses, mil on teatavasti eksamid, ei saadud võistkonda täielikult kokku. Nii tulid appi noormehed Jõgeva Ühisgümnaasiumist. Lisaks võeti kaasa õpilasi, kelle A-keeleks saksa keel ja kes muidu aktiivsed ning julged suhtlejad. Meeldiv oli ka, et seda toredat ettevõtmist toetati. Hamburgis käinud tänavad lisaks võõrustajatele ka Jõgeva Linnavalitsust ja SEB Ühispanka.
2006. aasta juunis reis toimuski
Mindi umbes 40-liikmelise seltskonnaga. Kohapeal olid lisaks eestlastele ja sakslastele veel võistkonnad Leedust, Norrast, Hollandist ja ?veitsist. Paraku jäi meie võistkond eelviimaseks, aga kogemus ise ning ka rohkearvulise toetajaskonna olemasolu (mittesportlased moodustasid vahva fännikoori) kompenseerisid vaeva ja ebaõnne. Sõit kujunes ka kultuurireisiks, sest peale spordivõistluste pidi iga maa end ka tutvustama ja selle ülesande oli enamik lahendanud filmi näol. Meie koolist ja linnast ülevaatliku pildi andev võrdlemisi lühike, ent humoorikas klipp tegi tuju heaks tervel saalitäiel publikul.
Lisaks tegid külalislahked võõrustajad, nende hulgas ka õpilased, meeleldi ekskursioone, tutvustasid nii end kui tutvusid ka teistega. Selle kõige võimaldamiseks oli igal külalisdelegatsioonil oma ?effideklass, kes nende eest hoolt kandis ja eluoluga kohanemise kergemaks tegi. Eestlaste ?effide juhatajaks oli kunsti-, spordi- ja arvutiõpetaja Claus Heimann. Huvi meie maa ja elanike vastu oli tärganud ning soov siia tulla pesitses paljudes.
Tagasi tulles käidi ka Hamburgi ümbruskonnas väiksemates külades ning ööseks sõideti Lübecki lähedale, päris mere äärde noortehostelisse (Jugendherberge). See tegi kogu käigu veel elamuslikumaks. Järgmisel päeval toimus ekskursioon ka hansalinnas Lübeckis.
Sakslased tulid Jõgevale
Sakslaste tõsine soov Eestit väisata ei kadunud ning oktoobris pandi plaanid vastukülastuseks üsna kindlalt paika. Ja hamburglased saabusidki ? jaanuari keskel ja üheksakesi. Esialgu veetsid nad päeva Tallinnas (peamiselt vanalinnas) ning tulid siis rongiga Jõgevale, kus meie kooli õpilased eesotsas Asso Nettani ning Indrek Lätiga neid vastu võtsid. Tutvustati Jõgevat, meie kooli ning inimesi. Ööbimiskohaks oli Virtus ning sellega jäädi ülimalt rahule. Koos kohalikega võeti ette sõit Kuutsemäele, kuid lund paraku siis veel polnud. Sellele vaatamata oli asjaosalistel huvitav, veedeti lõbusalt aega nii üüritud majakestes kui ka Pühajärve puhkekeskuses. Tagasi tulles tutvuti ka Tartuga ning käik tasus end ilmast hoolimata siiski ära.
Lahkumiseelne õhtu veedeti meie kooli aulas. Söödi-joodi, mängiti lõbusaid sportmänge ning esineti. Samuti vaadati taas lühifilme. Sakslaste filmiklipid olid tehtud Euroopa Kooli raames toimuvatel projektipäevadel, nende valmimisest rääkisid ka tööde autorid.
Õpetaja Claus Heimann oli loomulikult ka kaasas ning jäi külaskäiguga väga rahule. Talle meeldis väga meie kool, selle õhkkond ning väljanägemine. Ta jõudis järeldusele, et Eesti on mõnes mõttes Saksamaast eeski. Nende enda kool on tema sõnul suures Hamburgis üks kolmeteistkümnest, õpilasi on seal vähem kui meie koolis, kuid maja seisukord võiks palju parem olla. Eestlased tundusid talle esmapilgul tagasihoidlikud ja veidi kinnised, aga üldiselt üsna sarnased teiste eurooplastega.
Kogu selle rahvusvahelise suhtluse ühe väljundina võiks mõlema osapoole arvamusel toimuda õpilaste- ja miks mitte ka õpetajatevahetus. Ehk teevad meie kooli õpilased varsti taas vastukülaskäigu Saksamaale.
MERLI KIRSIMÄE,
Jõgeva Gümnaasiumi õpilane