?Õpetajatele? esitati palju küsimusi, uuriti kes nad on, miks nad Eestisse tulid ja kuidas neile siin meeldib.
Clemens Schwanhold ja Steffi Roessner jõudsid meie kooli MTÜ YFU Eesti vahendusel. Alljärgnevalt tutvume lähemalt Clemensiga.
Clemens on pärit Alam-Saksamaalt Wolfenbütteli linnast, kus on umbes 11 korda rohkem elanikke kui Jõgeval ehk ligikaudu 55 000.
Eestis elab 17-aastane Clemens Vaimastverest 3 km kaugusel asuvas väikeses talus. Tema ?pere? koosneb siin emast, isast, vennast ja kahest õest. Niisiis sõidab ta igal hommikul bussiga kooli ja õhtul tagasi praegusesse koju.
Miks just Eesti?
Enamik Saksamaa vahetusõpilastest läheb oma aastat veetma USAsse, kuid Clemens tahtis minna mõnda teise riiki. Pärast erinevaid maid tutvustavate bro?üüride lugemist otsustas ta minna Baltikumi ning eriti suurt huvi pakkus just Eesti.
Räägitakse, et siinsed inimesed on väga tagasihoidlikud, kinnised, kitsid. Clemens aga arvab hoopis vastupidi: inimesed on väga sõbralikud ja lahked. Neile on tähtis rahvustunne ning nad on uhked oma keele ja kultuuri üle. Sakslased näiteks ei tähista riigipühasid. Tänu sellele kogemusele austab ja hindab poiss nüüd oma riiki, keelt ja rahvust palju rohkem.
Eesti keelest
Praegu saab Clemens aru umbes poolest eestikeelsest jutust ja kannab endaga koolis kaasas sõnastikku. Eesti keele grammatika on tema meelest saksa keelega võrreldes väga erinev ja keeruline. Clemensi lemmiksõnaks on ?nii? ja vihatuimaks väljendid ?kas ma saan sind aidata?? ning ?kas sa vajad abi??.
?Kui ma teatris käisin, ei jõudnud ma saalis üle 20 minuti olla ? liiga palju eesti keelt,? tunnistab poiss ja lisab, et korraga üle tunni aja ei jaksa ta eesti keelt kuulata, sest see on väsitav.
Kool
Saksamaal õppis ta umbes 500-aastases lossis. Kooli nimi Gymnasium Im Schloss tähendabki tõlkes ?lossis olev kool?. Clemensi kodukoolis õpib 1300 õpilast. Suurimad erinevused koolisüsteemide vahel on hindamine (sakslastel on hinded 1-6, kusjuures 1 on kõige kõrgem) ja see, et nemad saavad palju rohkem praktikat. Hindeid pannakse tavaliselt suulise vastamise eest. Kontrolltöid kirjutatakse ainult paar korda poolaastas. Ühe eelisena vahetusõpilaseks olemise juures toob ta välja selle, et ei pea kõiki töid kaasa kirjutama.
Toitumistavad
Kuna siinsed koolipäevad on pikad, hakkas Clemens koolisööklas söömas käima. Saksamaal sööb ta lõunat kodus perega, sest selleks ajaks on tunnid läbi. Tundide ajal näksis ta Haribo kummikomme, mis on aga Eestis Saksamaaga võrreldes kallid ja selle tõttu ta seda enam nii tihti ei tee. Samuti polnud ta harjunud, et hommikusöögiks tehakse pannkooke, putru või näiteks kala. Siin olles hakkasid talle maitsema kapsarullid ning uueks lemmiktoiduks said pannkoogid. Clemensi arvates söövad eestlased väga palju liha ja ta tunnistab, et talle ei maitse piimasupid. Hapukapsas, sakslaste rahvustoit, talle kodumaal ei maitsenud, kuid pärast seda, kui ta seda Eestis proovis, muutis ta meelt.
Meelelahutus
Clemensi jaoks on arusaamatu, miks meil nii õppimise kui ka kõigi teiste toimetuste taustaks televiisor mängib. Saksamaal on kombeks vaadata konkreetset saadet kindlal kellaajal, mitte nii nagu siin, kus telekas lülitatakse hommikul sisse ja hilisõhtul välja. Siinses kodus on tal valida ainult kolm eestikeelset kanalit ja ta peab tüütuteks Ladina-Ameerika ?seebikaid?, mis talle üldse ei meeldi.
Eesti muusikutest meeldivad talle Smilers, Terminaator ja Tanel Padar & the Sun, kelle plaadid tal juba olemas on. Raadio Elmar, mida ta ?vanemad? meie raadiojaamadest eelistavad, Clemensile ei meeldi, sest eetrisse lastakse välismaalastelt kopeeritud lugusid. Jääb mulje, nagu eestlased ei oskaks ise originaallugusid teha.
Vahetusõpilaste seas levib aga nali. Kuidas Eesti noored oma vaba aega sisustavad? Vastus: Nad õpivad.
ELINA MATSIEVSKA, Jõgeva Gümnaasiumi õpilane
