Esmakordselt toimunud Pala tantsupäeval demonstreeris harjutustel ja proovidel selgeks õpitut kümme tantsurühma. Pidu algas ühistantsuga, milleks oli Kodavere kihelkonnast pärit rahvatants “Siisik”. Iga vanuserühm esitas oma tantsukava. Laste ja memmede rühmad esitasid koos “Aleksandra valsi”, vanema astme kooliõpilased, õpetajad ja naisrühmad aga “Puu on puude kõrgune”, mis on ka vabariikliku koolinoorte tantsupeo repertuaaris.
Tantsijatel olid seljas Kodavere kihelkonna rahvarõivad. Teadustaja rollis oli Rutt Pirk, kelle tütar Tuuli tantsunumbrite vahele luuletusi luges.
Peo peakorraldaja Julia Tross alustas tantsimist Ranna naisrühmas Lahe ja sai hiljuti selle juhendajaks.
?Palal on mitmeid aastaid korraldatud kogu Jõgevamaa tantsupidusid,? rääkis Julia Tross. ?Nii tekkis mõte korraldada siin ka koduvalla tantsupäev, kus kõik meie tantsijad saaksid esineda ja oma rahvale näidata, mida nad õppinud on.”
Ranna memmederühma Meelespea juhendaja ja külaliikumise edendaja Eha Veskimets lisas, et Pala valla tantsukultuuris annab tunda tugev järjepidevus.
“Meil jätkub tantsijaid igasse põlvkonda, alates lasteaialastest kuni eakateni. Kui tantsuhuvi on tekkinud ühes valla külas, siis kandub see kergesti edasi ka teise. Puudust pole ka tublidest juhendajatest, kes oma sära ja entusiasmiga silma paistavad,” märkis Eha Veskimets, kes ise hakkas rahvatantsu õpetama kõigepealt 1980. aastatel lasteaialastele.
“Mina olen tantsimise ja tantsijate juhendamise alal head nõu saanud tantsuhuviliselt Pala koolidirektorilt Malle Weinrauchilt, samuti Jõgeva kultuurikeskuse juhatajalt Airi Rütterilt. Mõistagi tuleb sageli osaleda ka teemakohastel täiendkoolitustel,” rääkis Julia Tross.
Esimesele Pala valla tantsupäevale lisas omamoodi vürtsi äikesevihm.
“Pidu kulgeski enamasti läbi saju ja paljud otsisid puude alt varju. Minul kuivavad aga veel praegugi pastlad pliidi peal,” lausus pühapäeval Eha Veskimets.
JAAN LUKAS
