Neljapäeva toimus Eesti valitsuse väljasõiduistung Kagu-Eestisse, millele eelneva piirikülastuse käigus tutvustati ministritele väljaehitamata piiririba Vaniku (Vanigõ) järve piirkonnas ning külastati juba väljaehitatud piirilõike. Räägiti nii uue tehnoloogia soetamisest kui ka asendamatust inimfaktorist piiri valvamisel.
Siseminister Mart Helme esitas valitsuskabineti nõupidamisel alternatiivi idapiiri väljaehitamiseks ning valitsus otsustas toetada lahendust, mille kohaselt vähendatakse taristu komponente ja muudetakse piiriprojekt senisest soodsamaks. Maismaapiiri väljaehitamiseks eraldatakse 12 miljonit eurot lisaraha, täiendusena varem eraldatud 79,9 miljonile. Uute kalkulatsioonide alusel on idapiiri ehituse maksumus 130,5 miljonit eurot, mis on senisest ehitusprojektist 57,5 miljonit soodsam.
„Valitsus jõudis üksmeelsele otsusele ehitada idapiir välja täna valitsuskabinetile esitatud projekti järgi ning selle ehitamisega alustatakse juba järgmise aasta esimeses pooles,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Ta lisas, et siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esitatud kava järgi rajatakse turvaline piir, mis võimaldab avastada ja tuvastada kõik piiririkkumised ning neile vajadusel piisavalt kiiresti reageerida.
„Uus kava põhineb täpsustatud arvestustel ja selgematel vajadustel, aga see ei tähenda järeleandmist piiri kvaliteedis või turvalisuses. Rõhutame efektiivsust ja otstarbekust,“ lisas Ratas. „Piir peab pidama ja olema hästi seiratud igal pool, olgu see siis järv, jõgi või maismaa,” sõnas peaminister.
Järvel näeb kaugemale
Mart Helme selgitas, et valitsusega otsustati seni planeeritud projektist soodsama, kuid samuti efektiivse variandi kasuks. „Selle järgi saab piiri väljaehitamise järgmistes etappides võtta kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid,“ sõnas siseminister Mart Helme. Ta lisas, et uuendatud variandi puhul jääb ära loomatõkkeaia ja liivariba rajamine ning patrulltee ehitatakse osades lõikudes välja maastikuautoga patrullimise asemel patrullimiseks ainult kergtehnikaga. „Taristu väljaehitamine on väga oluline – see on seiresüsteemi rajamise eelduseks. Seiresüsteemide jaoks plaanime kasutada maksimaalselt Euroopa Liidu vahendeid,“ ütles Helme.
Ta kinnitas, et järvepiiriga on meil suhteliselt hästi, sest piiri valvamise spetsiifika on teistsugune. „Suur avarus, on kaugelt juba näha, kui midagi üle piiri liikuma hakkab. Muidugi on keerulisem olukord talvel, sest paljud arvavad, et kõige parem kala on piiri all,” naljatas minister. „Küll aga jõepiir Narva lahest Peipsi järveni, eriti Peipsipoolne ots, on problemaatiline, sest seal on vahepeal kuiva jõe sängi ning seal on ka intsidente toimunud. Sinna me praegu ei jõua. Hetkel räägime kagupiiri välja ehitamisest, mis on looduslikult kõige keerulisem, siin kõige aktiivsem salakaubavahetus.”
Probleemiks on ministri sõnul aga see, et üks osa Eesti riigi koosseisust on Vene Föderatsiooni koosseisus. „Mõtlen Setomaad, kus on hulgaliselt topeltkodakondsusega isikuid, kes Vene piiril näitavad vene ja Eesti punktis eesti passi ning mingi hulk neist ka salakaubaveoga tegelevad. Narva jõe piir on plaanis katta täielikult elektroonilise valvega.”
Mart Helme kiitis väga PPA ametnikke ja spetsialiste, kes piiril ränka tööd teevad ka siis, kui tehnika alt veab. Ta kiitis koostööd kohalike kogukondadega. „Olukord katastroofiline ei ole ja selge on seegi, et uued tehnoloogida annavad uued võimalused, mida me ka Euroopa Liidu abivahenditest taotlema läheme. Lisaks tehnikale vaatame, kuidas mehitatud valvet tugevdada saame.”
Piir peab pidama
Justiitsminister Raivo Aeg ütles, et piiri pidavus sai talle eriti tähtsaks ja oluliseks siis, kui meie kaitsepolitsei ametnik Eston Kohver piiril rööviti. Kohver oli talle heaks kolleegiks. „Kahju on sellest, et sellised sündmused said päästikuks, et me hakkasime hoogsalt piiriehitusega pihta. Aega on võtnud, ent ükskord algab reaalne töö pihta ja loodetavasti lähiaastatel esimene etapp valmib ning piiri valvamine muutub tõhusaks ja efektiivseks.”
Minister leidis, et etapiviisiline tegemine on kasulik juba seetõttu, et tehnoloogia areng on kiire ning uusi meetodeid tuleb peale, mida saaks järjest kasutusele võtta. Ümber ehitada ja modifitseerida on väga ressursimahukas.
„Mis puudutab suurt vett ehk Peipsi järve, siis siin on tehnilise järelevalve olemasolu sajaprotsendiline. On radarid ja kaamerad ning on võimalik piiri väga selgelt jälgida, mis järvel toimub. Rääkides Narva jõest, siis sealne patrullrada on nagu ta on. Jõgi on hästi seiratav, kuid tehniline seisund ei ole nii hea, kui järvel. Euroopa Liidu avanevatest rahadest on eraldi fond, mida saab kasutada piirirajatiste välja ehitamiseks. Sellest fondist saabki tõsta tehnilise varustatuse taset. Tehnika peab inimfunktsioone järjest rohkem üle võtma. Lõpuni inimestest loobuda ei saa,” kinnitas ka justiitsminister Raivo Aeg.
Eile toimus riigikogus peaminister Jüri Ratase umbusaldushääletus
Kohal oli 96 riigikogu liiget.
Umbusaldamise poolt oli 40 ja vastu 55 saadikut.
Seega kukkus peaminister Jüri Ratase umbusaldamine riigikogus läbi.
INDREK SARAPUU
