Laupäeval peeti esimene Kuperjanovi retk, kus ligi sada osalejat kõndisid või suusatasid suure sõjamehe mälestuseks 23,5 kilomeetri pikkusel rajal Puurmanist Tabiverre.
Julius Kuperjanovi “vaimu” kehastanud ajaloohuviline Olev Teder pidas laupäeva hommikul kell kümme Puurmani lossi trepil sütitava kõne ning seejärel läks 99 matkajat kaitseliidu puhkpilliorkestri pillimängu saatel 23,5 kilomeetri pikkusele retkele.
Algselt plaaniti retk korraldada suusatajatele, kuid muutlike ilmaolude tõttu otsustati retke marsruuti veidi muuta ning lasta rajale ka jalgsi kõndijad. Muutused õigustasid end, sest suur osa retkel osalenutest liikuski jalgsi, vaid kümmekond osalejat ostsustasid raja läbida suusatades.
Pitka matkalt Kuperjanovi retkele
Naiskodukaitsjad Aimi ja Liia arvasid, et veidi enam kui kahekümne kolme kilomeetrine distants on neile jõukohane ning nad suudavad selle rahulikus tempos läbi kõndida. Et rajal jõuvarusid täiendada, olid naised omale kaasa pakkinud keelekastet, šokolaadi ja võileibu. Erilisi ettevalmistusi nad retkeks ei teinud. Aimi tunnistas, et eelmisel õhtul tuli lihtsalt end korralikult välja puhata ning sellest retkele mineku jaoks piisas.
Kuperjanovi retkel osalenud naiskodukaitsja Urve selgitas, et kuna ta käib iga päev koeraga pikki jalutuskäike tegemas, siis pole veidi enam kui kahekümne kilomeetri pikkune retk tema jaoks väga suur pingutus. “Käisime möödunud nädalavahetusel ka admiral Pitka nimelisel matkal,” rääkis ta ning lisas, et 20 kilomeetri pikkune Johan Pitka nimeline matk polnud kontimurdev, seega ei tohiks ka umbes sama pikk Kuperjanovi matk midagi ületamatut olla.
Retkeseltskonnas oli ka neid, kes Kaitseliiduga otseselt seotud polnud. Matkahuviline Üllar oli retkele tulnud koos 11-aastase poja Markusega. Kuna varem on isa ja poeg käinud ka mägedes matkamas, siis polnud Üllari hinnangul Kuperjanovi retk nende kahe jaoks kontimurdev.
“Mägedes läksime päev otsa 2,5 kilomeetri peale üles,” meenutas Üllar koos pojaga ette võetud matka. Kuperjanovi retkele otsustas Üllar minna jalgsi. “Ma pole mitu aastat suuski alla saanud, ei hakanud riskima,” lisas ta.
Rajal oli ka neli kontrollpunkti, kus retkelised said keha kinnitada ning lisaks ka oma teadmised riigikaitse, pääste, looduse ja meditsiini teemadel proovile panna. Kolmanda kontrollpunkti tegevuse sisustasid Päästeameti ja Punase risti töötajad, kes tunnistasid, et retkelised teavad tuleohutusest ja esmaabist piisavalt, et ohtlikes olukordades hästi hakkama saada.
Vaid kolm katkestajat
Esimesena jõudis Tabivere vallamuuseumi juures finišisse kohalik mees August Retsä, kes läbis kogu raja suuskadel ning aega selleks kulus tal umbes kolm ja pool tundi. Ta tunnistas, et retke viimased kilomeetrid olid üsna rasked.
“Lõpp oli päris lumes sumpamine, sest rada oli täis tuisanud,” tunnistas ta. Samas meeldisid talle raja algus ja metsavahelised lõigud ning fantastiliselt ilus ilm. Kuigi mehel on vanust tublilt üle kuuekümne eluaasta, ei ole see tema sportimise indu vähendanud. Suusatamine on tema üks meelisharrastusi.
Möödunud aastal sõitis ta rullsuuskadel umbes kuussada kilomeetrit, kuid kehvade lumeolude tõttu pole ta sel talvel murdmaasuuskadega väga palju sõita saanud. “Üheksast Tartu maratonist olen osa võtnud. Oleks nüüd ka läinud, kuid kahjuks jäi sel aastal ära,” märkis ta.
Retke häid tingimusi kinnitas ka lõpuprotokoll, kuhu märgiti 96-e lõpetaja nimed. “Vaid kolm tuli finišisse transportida,” märkis korraldusmeeskonna liige Marika Kallemaa. Veel selgitas ta, et mõned retkelised vajasid ka tekkinud villide ja marrastuste tõttu plaasterdamist, kuid need ei takistanud osalejatel finišeerimast.
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere jäi retkega äärmiselt rahule ning tunnistas, et pole ühtegi negatiivset tagasisidet osalejatelt saanud. “Soovime, et Kuperjanovi retkest saaks traditsioon. Siiski tahame seda edaspidi korraldada 11.-13. jaanuari paiku, sest just siis, 1919. aastal tegi Julius Kuperjanov rännaku oma partisanisalgaga Puurmanist Tabiverre,” lisas Kuusvere.
EILI ARULA
