|
|
Puurmani valla põllumajandusettevõte Härjanurme Mõis kavatseb rajada Sadukülla viiest laudast koosneva vabapidamistingimustega suurfarmi umbes tuhandele lehmale. Praegu ehitab osaühing Agorek farmikompleksi esimest lauta, millele järgmisel nädalal hakatakse katust paigaldama. |
OÜ Härjanurme Mõis juhataja Meelis Venno märkis, et iga lauda maksumuseks on firma plaaninud praegusi hindu arvestades 20 miljonit krooni. Kõige kallimaks kujuneb aga eeldatavasti karusell-lüpsiplatsi ehitamine. Suurfarm valmib põhiliselt ettevõtte oma vahenditega.
“Septembris alustasime esimese lauda ehitamist. Käesoleva nädala lõpuks saavad püsti sarikad ja tuleval nädalal alustame katuse panemisega. Laut peaks valmima kavakohaselt järgmise aasta keskpaigaks,” lisas Venno, kelle sõnul ehitatakse kõigepealt valmis laut, kus hakatakse hoidma suurfarmi haigestunud ja kehvema tervisega loomi.
Laudad koridori abil ühendatud
“Viis lauta on edaspidi ühendatud pika koridori ja omakorda karusell-lüpsiplatsiga. Iga lauda vahe on 40 meetrit ja lauda pikkus 30 meetrit. Eelkõige peame silmas, et ühe lehma kohta lauta võimalikult palju ruutmeetreid jääks,” rääkis Venno, lisades, et suurfarmi rajamine on pikaajaline protsess, mis võib lõpule jõuda ehk 2012. aastaks.
“Projekteerija ja ehitaja leidmiseks korraldame iga lauda puhul eraldi pakkumise. Esimest lauta projekteeris ja ka ehitab osaühing Agorek, kusjuures ehitamisega on ametis ka Saduküla mehed.”
“Uutes lautades saavad lehmad vabalt liikuda ning sööma minna siis, kui ise tahavad. Ainult lüpsmine on kindlatel kellaaegadel. Farmis rakendatav tehnika ja tehnoloogia on silmapaistvalt tänapäevane. Näiteks hakatakse kasutama miksersöötmist ning võimalus on loomi vastavalt piimatoodangule rühmitada. Kindlasti paranevad märkimisväärselt ka farmitöötajate olmetingimused,” kiitis tulevast suurfarmi osaühingu Härjanurme Mõis loomakasvatusjuht Terje Päll.
Piima tootmine tasub ära
Meelis Venno sõnul võimaldab lüpsikarja vabapidamine lüpsjate töö- ja puhkeaega reguleerida selliselt, et nende võimeid ja jõudu saaks võimalikult ratsionaalselt rakendada ja ühtlasi jätkuks neil piisavalt aega ka puhkamiseks.
Firmajuht peabki piimatootmist praegustes oludes kõige perspektiivikamaks põllumajandusharuks. “Sealiha- ja teraviljahinnad kõiguvad võrdlemisi palju. Ka piimahind on praeguseks veidi langenud, kuid üldkokkuvõttes võib piimatootmist siiski kõige tulusamaks pidada,” tõdes ta.
Suurfarmi välja ehitama ergutas Meelis Venno sõnul ka vajadus suurema koguse läga järele. Väetiste hinnad tõusevad, seega püütakse Härjanurme põldudele rohkem orgaanilist väetist anda.
Piimatootmist nüüdisajastades on osaühingus Härjanurme Mõis lõaspidamise laut rekonstrueeritud vabapidamislaudaks ning ehitatud uus lüpsiplats.
2003.-2004. aastal renoveeris OÜ Härjanurme Mõis 3,1miljoni krooniga 290 lehmale mõeldud lauda. 1,3 miljonit krooni sai firma toetust Euroopa Liidu SAPARDi abiprogrammist. Lisaks 72 lisakohale laudas sai siis valmis ka uus sõnnikuhoidla.
JAAN LUKAS
