Reedel võis Sadukülas Pikknurme suunduva tee ääres märgata põllul kombaini vilja koristamas. Täpsemalt on tegu Saarevälja OÜ põlluga, kus talioder sel aastal eriti vara valmis sai.
Saarevälja OÜ juhataja Girt Kaarepere sõnul on nende põldudele külvatud 555 hektarit teravilja. Talioder on kasvamas 50 hektaril. Esmakordselt katsetasid nad taliodra kasvatamist ülemöödunud aastal.
Koristamise alguseks „kuldne kesktee“
„Talioder valmib hästi vara ja kulutused taliodrale on teiste teraviljadega võrreldes väiksemad. Talioder aitab koristuskonveieri pikemaks muuta. Täna (reede – toim.) oleme juba põllul vilja koristamas. Tavapäraselt peaks taliotra saama koristama hakata nädalapäevad hiljem, ehkki kõigil põllumeestel, kes taliotra kasvatavad, see veel valmis ei ole.
Kevadel saab talioder rohkem niiskust kui tavaline oder ja seetõttu on selle saagikus suurem. Praegu on veel vara öelda, kui suureks tänavune saak täpsemalt kujuneb, aga 6–8 tonni peaks ikka hektarilt saama. Ülemöödunud aastal sain kuus tonni hektarilt, aga siis polnud talioder nii ilus nagu sellel aastal,“ rääkis Girt Kaarepere.
„Meie kuivati asub Siimustis ja meile sellest piisab, teeme seal ka teenustööd. Kuivatame teistele rohkem vilja kui endale. Päev varem mõõdeti vilja niiskuseks 19–22 protsenti, kuid reedel võis kombaini elektrooniliselt tabloolt lugeda, et koristatava vilja keskmine niiskus on 21 protsenti. Kuivatatud vilja niiskus peab jääma vahemikku 12–14 protsenti,“ rääkis Kaarepere.
Tema sõnul tuleb vilja koristamiseks valida nii-öelda kuldne kesktee, sest osa vilja on juba selline, et seda oleks võinud päev-paar varemgi koristama hakata, samas tehnoradade juures on vili alles rohekat värvi.
Kombaini rooli teiste kätte anda ei raatsi
Kogu põldudel kasvav vili koristatakse ära ühe New Hollandi kombainiga.
„Sellest kombainist meile piisab. Heal aastal suudab kombain kuni 1000 hektarilt teravilja ära koristada. Meie põldude pinda arvestades on kombainil veel piisav varu, ja käin sellega igal aastal ka teisi põllumehi koristustöödel abistamas.
Sellel aastal vahetasime kombaini kitsama heedri laiema vastu. See heeder koosneb kolmest eraldi osast ja kopeerib seetõttu maapinda paremini. Heedri küljes on rehapulga kujulised piid, mis tõstavad lamandunud vilja maapinna küljest lahti. Tänavu küll seda muret ei ole. Kombaini tööd juhib GPS-seade ja masinat enam ise roolima ei pea,“ selgitas Kaarepere.
„Tänapäeval on kombainiga töötamine osaliselt puhkuse eest. See on nii hea töö, et mina pole seda raatsinud kellelegi teisele anda. Kuid ka uute masinate puhul remontimisest täielikult ei pääse. Osa remonditöödest teeme teenustööna, aga mõistagi tuleb ka endal masinatele käed külge panna. Kuivatis on meil alaliselt tööl kolm meest. See on nn läbivoolu kuivati, mida peab pidevalt timmima ja reguleerima. Päeval tegutseb seal ka nii-öelda kopamees. Kuivati töötab ööpäevaringselt, ehkki ainult enda vilja pärast ei peakski kuivatit öösel käigus hoidma,“ jutustas Girt Kaarepere.
Suve põllul, talvel metsas
Lisaks taliodrale on Saarevälja OÜ põldudel kasvamas 175 hektaril talinisu, 155 hektaril taliraps, 90 hektaril suvioder, 85 hektaril hernes, millest 17 hektarit tegid loomakasvatajad siloks. Põldude perimeeter on ca seitse kilomeetrit.
Saarevälja OÜ-le jääb alles vaid seemnevili ning ülejäänu müüakse ära. Osa viljast vabaturu hinnaga, osa hindadest on lukku löödud fikseeritud hindadena.
„Me oleme oma tegevusega suhteliselt algusjärgus, mistõttu me veel nii-öelda rasva koguda pole saanud. Seetõttu saame vabaturu hindadega müügist käiberaha, mida on investeeringuteks hädasti tarvis. Liisinguid tuleb küll veel maksta, aga teatud stabiilsus hakkab sellegipoolest välja kujunema. Enamik põldudest asub renditaval põllumaal, ühistu oma põldusid on ligi paarisajal hektaril. Põhu müüme naabritest põllumeestele. Kui midagi järele jääb, siis selle purustame ära. Põhu eest saadud rahaga laseme teenustööna põldudele läga laotada,“ selgitas ühistu juht.
Suvel põllul, talvel metsas
Lisaks teravilja kasvatamisele tegeleb Saarevälja OÜ meeskond talvisel perioodil metsa üles töötamise teenuse osutamisega. Osaühingul on olemas nii harvesterid, metsa väljaveo masinad kui ka veomasinad metsa vedamiseks. Talvel tegeletakse ainult metsa üles töötamisega, suvel toimivad paralleelselt mõlemad tegevused.
„Igav meil küll ei hakka. Meil jagub tööd ja tegevust paarikümnele inimesele. Meeskonda kuulub ka kaks ukrainlast.
Osa nendest on pidevalt metsa tegemisega hõivatud, teised jälle teravilja kasvatamisega ning osa meeskonnast tegutseb mõlemal rindel. Praegu traktoriga põldusid pritsiv mees töötab talvel metsatraktoril. Lisaks teenustööle ostame võimalusel ka raielanke, kuid lõviosa metsatööst moodustab ikka teenustöö,“ nentis Kaarepere.
„Peale taliodra koristamist tekib koristustöödes paarinädalane paus. Kõigi põldudega peaks ühele poole saama augusti teises pooles,“ arvas Girt Kaarepere.
TOOMAS REINPÕLD
