Lõpuürituse ettevalmistamise asjus käisid hiljuti Belgias Eesti ehk Saduküla kooli poolne projekti koordinaator Tiiu Kirsimäe ja kooli direktor Raivo Põldaru. Kokku saadi sealses sõpruskoolis flaamikeelses Vrije Basischoolis, mis asub Belgia Vlaadereni osas. Selles koolis töötab ka Jaak van Hulle, kes on kogu käsiloleva projekti koordinaator. Tema on kolme aasta jooksul jõudnud käia juba mitmel korral ka Sadukülas ning kahtlemata jäänud särava isiksusena meelde igale siinsele koolijütsile.
Mozarti vaimus
Jaak van Hulle, kellel seni on jätkunud lõputult uusi ideid, üllatas seekord taas, tervitades sõpruskoolide esindajaid Mozartina. Ka tervituskontsert oli Mozarti vaimus üles ehitatud, sealjuures olid lapsed isegi vastavas riietuses. See oli ka igati asjakohane, sest nädal enne seda oli koolis suurejooneliselt helilooja sünniaastapäeva tähistatud.
Sellest ideest innustatuna on Tiiu Kirsimäe plaaninud kevadiseks koolivaheajaks ka oma koolis lastele ühe Mozarti vaimus ettevõtmise. Õigemini üritatakse ühendada kaks meeldivat asja – klaasimaal ja Mozarti muusika. Et Saduküla lastele klaasimaal väga meeldib, siis on kavas seda teha Mozarti kauni muusika saatel. Ühtlasi tutvustatakse klaasimaali töötoas ka heliloojat ja tema loomingut.
Töötoad on ette nähtud ka kevadisel lõpuüritusel Austrias, kuhu kogunevad osalenud koolide esindajad ülejäänud kolmelt maalt. Saduküla koolist sõidab lõpuüritusele ka kolm õpilast kuuendast klassist, kellele see on preemiaks aktiivse tegutsemise eest käsiloleva projektiga seoses ning kes paistavad silma hea inglise keele oskusega.
Palju õpetlikku ja erilist
Projektis osaletud kolm aastat pole ilmselt jätnud puudutamata kedagi Saduküla koolist. Tiiu Kirsimäe sõnul on see olnud eelkõige õppimine läbi tegevuse. Eks olegi ju üks projekti eesmärke eri maade laste ja lastevanemate üksteisele lähendamine ja omavaheline suhtlemine ühistegevuse käigus.
Nelja maa lapsed on valmistanud koos nukke, millest kõik osapooled on saanud oma koolides välja panna näitusi – ühtedel nukkudel on pead tehtud Eestis ja kehad Belgias, teistel on pead teinud Austria, kehad jälle Saksamaa lapsed, kolmandate nukkude on pead tehtud Belgias, kehad Austrias, neljandatel pead omakorda Saksamaal, kehad aga Eestis.
Nukkude meisterdamine on olnud üks ja selgemini nähtav ühistegemise viise. Kui siia lisada veel külaskäike ja kohtumisi partnerkoolides, arvukaid kirjasõprusi jms, on kõik see andnud võimalusi üksteisest mõndagi teada saada, õppida ja uurida ning arendada inglise keele kui omavahelise suhtluskeele oskust. Kogu projekti tegevust, kaasa arvatud reisimised, rahastab Sokratese büroo Tallinnas.
Juunikuu alguseks, projekti ametlikuks lõpuks saadakse valmis muu seas ka nelja maa ühine nukunäidend, millesse iga maa lapsed on kirjutanud ühe osa. Ühtekokku tehakse sellest neli väikest näidendiraamatut. Iga maa jaoks üks ja selles keeles, milles viimane osa parasjagu kirjutatud. Kõikidele jäävad mälestuseks veel plaadid osaliste muusikaga ja muud, mida edaspidi näha ja kuulda ning mäletada saab. See pole kindlasti kõik. Peamine on vahest hoopiski see, mis tunnete ja meeltega tajutav ning ka kirjasõprus, mis paljudel kestma jääb.
VAIKE KÄOSAAR
