Margus Ess on inimene, keda avalikkus teab eelkõige tema vabatahtliku töö järgi, st Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski juhi ja mitmesuguste projektide vedajana. Seda, et põhitööd teeb ta hoopis Jõgeva Sordiaretuse Instituudi seemnekasvatuse agronoomina, ei pruugi paljud teadagi. Detsembri alguses Sadalas toimunud Jõgevamaa kodanikeühenduste ümarlaual anti Margus Essile üle Jõgevamaa aasta sädeinimese tiitel.
Aasta sädeinimese tiitli tõi Margus Essile tema otsiv vaim, tahe areneda ja luua teistelegi arengueeldusi, ökokultuuri propageerimine ning aktiivne tegevus kogukonna elu edendamisel ja kohalike sündmuste jäädvustamisel.
Viljandimaalt Võhmast pärit Margus Ess tuli koos perega Jõgeva alevikku elama üheksa ja pool aastat tagasi.
„Olin Olustvere tehnikumis õppides siin praktikal olnud, seejärel asusid mõned mu maaülikooli aegsed kursusekaaslased siia tööle. Nii tekkis mulgi mõte siia tulla,” ütles Margus Ess.
Et vabatahtlik (ehk nagu vanasti öeldi, ühiskondlikult kasulik) töö pole talle kunagi võõras olnud, „sukeldus” Margus kutsetöö kõrvalt kohe ka kultuuriseltsi Vanaveski tegemistesse. Praegu on ta selle juhataja. Ent õnneks pole Vanaveski näol tegemist organisatsiooniga, kus juht peaks üksinda tööd rabama ja teised ainult kritiseeriksid. Vastupidi: Vanaveski koosneb heade ideedega toimekatest inimestest. Asjaolu, et suur osa seltsi liikmetest töötab ühes asutuses (Jõgeva Sordiaretuse Instituudis) ja saab ka muidu hästi läbi, suurendab seltsi ajupotentsiaali ja koostöövalmidust.
Vanaveski olulisematest ettevõtmistest tõi Margus Ess välja traditsioonilised sündmused: ühise lipuheiskamise ja pannkoogisöömise vabariigi aastapäeva hommikul, naistepäeva suusasõidu, augustis toimuva seltsipäeva ja mihklipäeva viie silla jooksu. Väga hea meel on tal ka Reine Koppeli poolt tänavu sügisel algatatud Külaakadeemia sünni üle. See on andnud uue hoo kohalikule mitteformaalsele täiskasvanuharidusele.
Margus Ess on usin Jõgeva aleviku ja muudegi paikade sündmuste talletaja. Abiks võtab ta selle juures kord video-, kord fotokaamera.
„Kui samast sündmusest on säilinud mitme inimese kirjalikud mälestused, ilmnevad nendes tavaliselt ikka vastuolud,“ ütles Margus Ess. „Video on ses mõttes parim ajaloo jäädvustamise vorm, et jätab vähe võimalusi mitutpidi tõlgendamiseks.“
Läheb ehitamiseks
Marguse poolt üles ehitatud ja hallatavat kultuuriseltsi Vanaveski kodulehekülge võib paljudele eeskujuks seada just selle poolest, et sealt leiab rohkesti foto- ja videomaterjali kohalike sündmuste kohta. Ent sealt leiab ka tervisliku toitumise, ökoehituse ja maheviljeluse teemalisi tekste ja filme.
„Oleme mitme koolituse põhjal teinud õpetlikke videofilme, mille abil saavad teadmisi värskendada need, kes koolitusel osalesid, ning omanda need, kel osalemisvõimalust polnud,“ ütles Margus Ess.
Tema sõnul pakub Google, mille erinevad tooteid hästi ühtseks tervikuks integreerida annab, häid võimalusi kodulehe ülesehitamiseks ning tekstilise ja pildilise info arhiveerimiseks-talletamiseks. Margus kasutab neid võimalusi ise ja õpetab ka teisi neid kasutama.
Margus on ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kunagisse laborihoonesse sordiaretuse muuseumi rajamise eestvedaja.
„Tõsisema ehitustegevusega tahame alustada tuleva aasta alguses ja esimesi külastajaid vastu võtta sama aasta lõpus, ehkki päris valmis muuseum siis loomulikult veel pole,“ ütles Margus Ess. „Tänu Leader-meetmest eraldatud summale on osa ehitusrahast olemas, aga kui palju selle eest töid teha saab, on veel teadmata, sest ehitushinnad kogu aeg muutuvad.“
Marguse sõnul pole muuseumi eesmärk mitte niivõrd vanu asju näidata, kuivõrd kasutada mineviku kogemusi tuleviku loomisel. Kõige olulisem on tema meelest välja tuua siin tegutsenud teenekate sordiaretajate lood. Ning kindlasti on muuseumil plaanis teha aktiivset koostööd haridusasutustega. Vana labor on Marguse sõnul hea auraga maja, mille seintesse on talletatud mineviku tarkus. Sama maja hakkab tulevikus toimima ka kohaliku kodanikuühiskonna elu keskusena.
Margus Essi arvates on kogu Eestis kodanikuühiskonna potentsiaal juba päris hea, aga piiravaks faktoriks saab tavaliselt inimeste vähene usk sellesse, et maailma, kus me elada tahaksime, saame me endale luua üksnes ise. Ootus, et keegi targem kusagilt kõrgemalt tuleb ja sellise maailma meile loob, ei täitu kunagi.
„Väiksemas kohas on kodanikuühiskonna tekkeks minu meelest isegi suuremad võimalused kui anonüümses suurlinnakeskkonnas, sest väikeses kohas inimesed tunnevad ja usaldavad üksteist,“ ütles Margus Ess. „Ka maakonna kodanikeühenduste ümarlaual toodi välja mõte, et kolm inimest, kes omavahel milleski kokku on leppinud, võivad ära teha palju rohkem kui 3000 inimest, kellel üksmeel puudub.“
Pikalt reisilt tagasi
Möödunud nädalal jõudis Margus tagasi põnevalt reisilt USAsse. Seal käis ta Avinurmes tegutseva OÜ Kuresoo ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi mahetootmise edendamiseks käivitatud koostööprojekti raames. Reisikaaslasteks olid OÜ Kuresoo omanik Mai Tooming, kolleeg Reine Koppel ning otsekülvi propageerivad mahetootjad Lauri ja Taavi Tobreluts. Ohio osariigis Columbuses toimunud konverentsi korraldas juba nelikümmend aastat ilmunud maheajakiri Acres ja peale mahetootmise kõneldi seal ka inimese tervisest.
„Leiutasime konverentsil tegelikult täiesti uue termini — biointensiivne tootmine,“ ütles Margus Ess. „Mahenõuete täitmise kõrval tuleks nimelt jälgida ka seda, et põllul toodetud toidus mingeid vajalikke elemente puudu ei oleks. Kui põllul kasvab täisväärtuslik toit, siis paraneb ka inimeste tervis. Praegu on näiteks USAs kujunenud aga olukord, et kulutused tervisele hõivavad sealsete perede eelarves juba suurema osa kui kulutused toidule.“
Uusi teadmisi, mõtteid ja kogemusi käis viieliikmeline Eesti esindus kogumas ka Pennsylvania osariigis elava kuulsa farmeri Steve Groffi juures, kes on juba üle kolmekümne aasta propageerinud otsekülvamist, st külvamist kündmata maasse.
„Ameerika-reis purustas minu jaoks mitmeid müüte,“ ütles Margus Ess. „Vähemasti need ameeriklased, kellega meie kolmes osariigis kokku puutusime, olid küll saledamad, abivalmimad ja otsivama vaimuga kui keskmised eurooplased.“
Koju naasnud, jätkab Margus Ess intervjuude salvestamist Jõgeva alevikus pikemalt elanud ja olnut mäletavate inimestega. See on osa Vanaveski Leader-programmist rahastatud projektist „Jõgeva alevik eile, täna, homme“. Margus loodab, et kui neid intervjuusid tulevikus laiemale avalikkusele näidata, aktiveeruvad ehk teistegi inimeste mälestused. Kui needki jäädvustada, peaks kujunema päris hea pilt viimase poole sajandi elust Jõgeva alevikus.
„Tahame taastada ka Jõgeva aleviku kino,“ ütles Margus Ess. „Seansid hakkavad toimuma instituudi saalis, kus on vajalik tehnika ja piisavalt toole. Ennekõike on seal plaanis näidata neid filme, mida ise teeme.“
Margus Ess on tõepoolest inimene, kes usub, et maailma on võimalik paremaks muuta, ja ta teeb kõik, et teisedki seda uskuma hakkaksid.
i
RIINA MÄGI
