Laupäeval toimetas seltskond suuri ja väikeseid Kaiu järve ääres ja nautis lumemöllu päeva. Idee autoriteks ja eestvedajateks olid Maarja-Magdaleena rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg ja Tamme ratsatalu perenaine Elvi Teppan.
„Kui ma alanud aastal Elvile helistasin ja meenutasin ühte ammust kaunist talvepäeva Maarja-Magdaleena külarahva seltsis, tekkis meil mõlemal soov taas miskit sarnast koos korraldada. Elvi pakkuski välja Lumemöllu päeva väljasõiduga Kaiu järve äärde,“ selgitas Tiia Pärtelpoeg.
„Et oma lahkust veelgi rohkem üles näidata, lubas ilmataat mõnel korral ka tuisueidel trallitada ning vallatutel külmapoistel mitu ööd ja päeva omaloominguga tegeleda: aknaklaasid said pitsilised jäälilled, puud ja põõsad hõbehärmas oksad, veekogud korralikult kinni korgitud, pihlakobarad suhkrustatud,“ andis Tiia imelise ülevaate Eesti ilmast. „Kui aga poisid liialt hoogu läksid ja juba pahandusi sepistama hakkasid, kutsus talvetaat kohale sulaeide, kes külmapoisid juba samal õhtul mõneks päevaks puhkusele saatis. Ja seda ilma meie seltskond ka ära kasutas.“
Metsatee, mis lookles mäest üles ja alla viis kõiki osalejaid RMK Kukeseene platsile, kuhu Elvi koos kaaslasega oli lõkke juba üles teinud ja nii auraski varsti tulel ka aromaatne taimetee. Sügav lumi ja päikesekiired tegid metsaaluse muinasjutuliseks.
Peagi saabus kohale ka rahulik ja malbe, kõrge halli mütsiga Metsavana. Ta ütles, et elab siin järve ääres metsas ühe suure vana puu sees ja hoiab inimeste tegemistel silma peal ning juhatab metsas eksinuid õigele teerajale. Aga sellel päeval kontrollis ta lumemöllutajate teadmisi, esitades küsimusi taimede, seente, kalade ja putukate kohta. Kes oli kiirem õigesti vastaja, sai auhinna. Metsavana seltsis sai ka küünlavahaga õnne valada ja seda võimalust ei jätnud keegi kasutamata.
„Vaikselt ja märkamatult oli meiega liitunud sulaeit, kaasas leebe lõunatuul, mis puhus järve poolt ja abistas lumepallide veeretamisel ning nii kerkisid metsa alla lumememmed,“ selgitas Tiia. Kodudest kaasa võetud porganditest said neile ninad ja sibulatest kuuenööbid. Väikestest pruunidest käbidest tumedasilmsed memmed seisid kui kunstiteosed ja mõnele seoti koguni soe sall kaela ümber.
Palju elevust tekitas kelgusõit. Pikk liug algas kõrge mäe otsast ja lookles puude vahel. Nii mõnelegi lõppes see kelgult maha libisemisega ja pehmes lumehanges maandudes. Kuid sellest ei hoolitud. Taas roniti mäest üles, et siis hooga alla tuhiseda.
Tamme Ratsutalu perenaisel Elvil ja tema suksul Vesperil oli sel päeval palju tegemist, sest kõik soovijad tuli viia saanisõidule. Sättida neid pehmele lambanahale, pakkida sooja saaniteki sisse ja sõita kuljuste helinal mööda looklevat teed, kus ümberringi mets ja päikeses sillerdav lumevalgus. Vesper tegi ägedat sõitu, tänutäheks rõõmsad hüüded, mis järgmiste ootajateni kaugelt kostusid.
ULVI TAMM
