Sadala rahvamaja kõrval, kõlakoja juures tantsisid Jõgevamaa 761 rahvatantsijat maha Jõgeva maakonna tantsupeo „Ega hää sõna konti murra“. Peo paremaks jälgimiseks olid pealtvaatajatele, keda kogunes Piletilevi andmetel 461, püstitatud kõrged tribüünid.
Peo peakorraldaja oli Jõgevamaa Kultuurikoda, pealavastaja Ave Anslan. Janek Varblas kirjutas ja lavastas sketšid tantsude vahele, mida oli võimalik suurelt LED-ekraanilt vaadata. Sinna kuvati veel pilti nii droonikaamerast kui ka tantsijate keskelt.
„Mul on teile hea uudis,“ ütles oma sõnavõtus Jõgeva valla abivallavanem Arvo Sakjas. „Äsjatoimunud omavalitsusreform ei ole Jõgeva maakonna kultuurielu kuidagimoodi räsinud. Kindlasti oli arusaamatusi, üksteisest möödarääkimisi, aga kõik on lõpuks laabunud. Kuidas muidu oleks võimalik tänasele peole osalema saada 750 inimest ja üleriigilisele tantsupeole meie maakonnast koguni 56 kollektiivi,“ kõneles Sakjas.
„See kõik on võimalik vaid tänu fanaatikutest ringide juhendajatele ja neis kaasalööjatele. Ei maksaks alahinnata ka meie omavalitsuste kaasabi hoonete ülalpidamisel ning ringijuhtide tasustamisel. Tänan kõiki isetegevuslasi ja omavalitsusi suure panuse eest rahvakultuuri arendamisel. Arvan, et vanasõna „Ega hää sõna konti murra“ on aktuaalne ka tänapäeval, võib-olla isegi rohkem kui kunagi varem. Tunnustame üksteist rohkem! Hoiame endid ja ümber olevaid inimesi, arvestame nendega! Mitte keegi meist ei tohi arvata, et ainult tema on oluline, et ainult temal on alati õigus. Kõik ei pea alati ühe pilli järgi tantsima. Demokraatlikus ühiskonnas on igal oma pill, aga nad peavad kokku kõlama,“ rääkis ta.
Inimestevahelised suhted on olulised
Peo pealavastaja Ave Anslan jäi samuti peoga rahule. Juba mitmendat korda satub ta maakonnapidu korraldama suure tantsupeoga samal aastal. „Tantsisime ka maakonnapeol osaliselt suure peo repertuaari. Aga oli neidki, mis juurde võetud. Valitud sai nii, et igal liigi kavas oli üks tants suure peo repertuaarist ja siis veel üks,“ selgitas lavastaja. Peo teema ja pealkirja valiku kohta rääkis Anslan, et teda paeluvad kõige rohkem inimesi ja inimestevahelisi suhteid käsitlevad teemad. „Need on universaalsed ja ajatud,“ arvas ta.
„Oli ilus. Tantsijad, võimlejad ja rahvamuusikud tegid selle ilusaks,“ ütles Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes oli tänulik kõigile, kes kaasa aitasid. „Võib ju mõelda ja võib ju luua, aga kui ei ole, kellega koos luua, on tulemus tagasihoidlik. Siin oli üle aegade üks ilusamaid maakonna pidusid. Vallad on küll ühinenud, aga ega tantsijad pole kadunud. Tantsijate headus, sõbralikkus ja tahe oma alaga tegeleda on väga suur. Ollakse valmis, et minna ühiselt suurele peole,“ lisas ta.
„Ilm oli väärt seda, et tantsijatega koos olla. Ega vihm ja tuul ka meie loodusest ei puudu, aga kas nad just sel päeval peaksid olema. Mul on hea meel, et täna said tantsida kõik, kes on ennast rahvatantsukollektiivina kirja pannud ja rahvatantsu repertuaari õppinud. Maakonnapidudel saavad kõik tantsida.
Mul on hea meel, et meil on omavalitsused, kes selliste asjade püsimisele kaasa aitavad. Meil on küll väike maakond, aga me oleme tublid,“ oli rahvakultuurispetsialist kindel.
„Jäime väga rahule,“ ütles ka Jõgeva Kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet. „Palav oli küll, aga tantsijad on vastupidav rahvas. Eks me ootame juba suurt pidu ja see lisab veel emotsioone juurde,“ ütles Järvet.
ANDRA KIRNA
