Teisipäeval avas Coop Jõgeva Sadala uue kauplusehoone ostjatele. Viie kuu jooksul lammutati vana, ebaökonoomne ja liiga suur hoone, ning ehitati uus. Sel ajal tegutses Sadala pood väiksel asenduspinnal.
Esimene klient Aivo Anderson ostis pudeli Värskat. „Käisin korra ära, vaatan üle, päris ostud tulevad hiljem,“ ütles ta.
Seekordne kaupluse avamine ostupeoks ei kujunenud. „Korraldasime avamise põhimõttel, mida vähem rahvast ja tungi, seda parem,“ ütles Coop Jõgeva juhatuse liige Toomas Vahur. „Mingeid erilisi soodustusi ega midagi, mis rahva hulgana kokku tooks, igaks juhuks ei pakkunud,“ lisas ta. Toomas Vahur on ehitusega rahul. „Teada-tuntud kvaliteet. Samade ehitajate tehtud on ka Mustvee ehituskeskus,“ nentis Vahur.
Ehitaja-projektijuht Valeri Aleksandrov nimetas tööd Sadalas mõnusaks ja tellijat viisakaks. „Arhitektid-projekteerijad olid väga töökad ja hea oli ehitada. Oma kodupood võiks ka selline olla, abikaasa julgeks sellisesse kohta tööle saata küll,“ muigas ta, soovides, et klientidel oleks mugav siin käia ja poe omanik vastutulelik ja klientide soovid saaks täidetud.
„Praeguse jaotuse järgi on ta väikepood, kus müügil peamiselt toidukaup ja veidi esmatarbekaupa. Põhimõtteliselt valik võrreldes varem samal kohal asunud poega ei muutunud,“ rääkis Toomas Vahur.
Järgmine külapood, mis Jõgeva Coopil on kavas uuesti ehitada, on Palamusel, seal läheb ehitus lahti aasta lõpust. „Hotell Jõgeva linnas peaks valmis saama juuli lõpuks, praegu läheb ehitus n-ö ridapidi, aga kui kaua selle ettevõtte käimajooksmine läheb, ei oska veel arvata,“ selgitas Vahur. „Järgmise aasta alguses hakkame vaatama,“ lisas ta.
Sadala poe juhatajale Aive Jõemetsale meeldib uus maja väga. „Praegu tundub, et kõik on kõige toredam. Kolisime siia ju tikutoosist, võib nii öelda küll. Avarust on, ruumi on, kaupa on hea paigutada. Kõik on ilus,“ sõnas ta.
Coop Jõgeva haldusjuhi Guido Põldkivi sõnul on uudne Sadala kauplusehoone küttesüsteem. Endisest sööklatiivast vabaksjäänud kinnistuosale paigaldati maakütte kontuurid ning leiti lahendus, kus külmajaamast, mis varustab külmikuid, vabanev soojus kasutatakse esmajärjekorras kütteks ning talvise ajal kui sellest puudu jääb, võetakse vajaminev soojus maaküttest juurde. Põldkivi rääkis ka, et oluliselt on paranenud nii parkimis- kui kauba vastuvõtutingimused.
ANDRA KIRNA
