Hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Sadala naisrühm “Tantsulust” on esinemiste ja mitmekülgse rahvatantsukultuuri tutvustamisega populaarsust kogunud nii kodupiirkonnas Torma vallas, paljudes Eestimaa paikades kui ka välisriikides.
Sadala rahvamajas peetud sünnipäevapeol esitas “Tantsulust” kava, mis põhines suuresti Esimese Eesti Naiste Tantsupeo repertuaaril. “Püüame tantsude õppimisel ja nende esitamisel olla võimalikult mitmekülgsed. Näiteks on meil kavas mitmetest Eestimaa piirkondadest pärit folkloorsed tantsud, millest mõned loodud ka tänasel Jõgevamaal. Ilusaid elamusi ja huvitavat liikumisvõimalust pakuvad aga ka Kagu-Eestis sündinud rahvatantsud “Savikoja venelane” ja “Pärliine” erinevates variantides. Samuti oleme selgeks saanud rohkesti seltskonnatantse ning põimime oma esinemistesse ka sõutantsu elemente,” rääkis rühma juhendaja Valve Raide.
Naised tantsivad üheksateistkümnekesi
Zootehnikust rahvakultuuriedendaja eestvedamisel hakkas naisrühm koos käima siis, kui Sadala segarühm meeste nappusel oma tegevuse lõpetas. “Praegu tantsime üheteistkümnekesi ja kui entusiasmi jätkub ja aeg-ajalt ka uusi tantsijaid rühma tuleb, siis tantsib “Tantsulust” loodetavasti ka järgneva kümne või kahekümne aasta pärast ja ehk kauemgi,” kinnitas juhendaja.
“Laulan Sadala segakooris, mängin Kaitseliidu puhkpilliorkestris ja hiljuti ühinesin ka tantsurühmaga. Nii on peaaegu kõik vabad õhtud sisustatud. Mitmekülgset kaasalöömist kultuurielus soosib ka abikaasa toetav ja mõistev suhtumine,” ütles üks nooremaid tantsunaisi Liisa Katt, kes praegu lapsega kodune, kuid kavatseb tulevikus kõrgkoolis erakorralist meditsiini õppida.
“Meie kandi naisrühma on suuresti koos hoidnud Valve Raide oma energilisuse ja oskusliku juhendamisega, mis võimaldab ka keerulisemad tantsud edukalt selgeks saada,” ütles kauaaegne tantsija Luule Väin, kes oli sünnipäevaks peotoidud valmistanud ja ka koduleiva küpsetanud.
Lööb kaasa kodupaiga üritustel
Esimesel juubelikoosviibimisel osalesid ka naisrühma veteranid, kes praegu löövad kaasa
Mare Talve juhendamisel tegutsevas ansamblis. Tiina Ivask meenutas, et kui naisrühm loodi, oli ta kohe valmis kaasa lööma. “Meeles on toredad esinemised
meie valla Soome sõpruspiirkonnas Oravaisis, paljudes Eestimaa nurkades, aga ka ühised traditsioonid ehk jaanipäeva ja jõulude tähistamine,” ütles ta.
“Tantsimine mõjus väga hästi minu tervisele, muutis mu liikuvamaks. Praegu jalgade seisund enam tantsida ei võimalda, usun aga, et ilma selle harrastuseta oleksid mu jalad praegu veelgi viletsamad,” ütles kunagine farmitöötaja Maimu Kumpas.
Sünnipäevapeol viibinud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev rõhutas, et Sadala naisrühm on üks kultuurikollektiive, tänu kellele hoitakse ja arendatakse maal rahvakultuuri ja kantakse pidulikel puhkudel sageli rahvarõivaid. Maavanem tunnustas tänukirjaga rahvatantsukultuuri hoidmise eest naisrühma “Tantsulust” juhendajaid Valve Raidet ja Aimi Arustet, rahvatantsukultuuri hoidmise ja toetamise eest Luule Väina, Tiina Ivaskit ja Pille Tutti.
“Sadala naisrühm tantsib peaaegu igal meie valla kultuurisündmusel või rahvalikul peol.
Head tantsuoskust on tutvustatud mitmetes Eestimaa nurkades ja ka raja taga. Kohalik omavalitsus püüab tantsu harrastavaid naisi võimaluste piirides ikka toetada. Samas oskavad tantsijad ka ise projekte kirjutada ja nende kaudu raha taotleda,” lausus Torma vallavanem Riina Kull.
“Meie kandi kultuuritraditsioonid on alguse saanud ammustest aegadest, nende püsimisel ja edasikestmisel on märkimisväärne osa naisrühmal “Tantsulust”. Naises, kes tantsib rahvatantsu, on piisavalt nii sisemist kui ka välist ilu ning elujõudu. Sellised naised on rahvuskultuuri kandvaks jõuks,” ütles sünnipäevapeo peakorraldaja, Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. Seltsi kingib naisrühmale sünnipäevaks uued tanud ja vööd, mille kättesaamist tuleb küll kuni tarviliku omaosalusraha saamiseni oodata.
Loomingulist külakosti tõid sünnipäevalastele Laiuse naisrühm “Meie Mari” ja Torma naisrühm.
i
JAAN LUKAS
