Praegu kestab hoogsalt remont ning detsembri alguses on oodata majale ka ametlikku kasutusluba. Sellele vaatamata käib juba koos tantsu- ja laulurahvas ning mitmesugused plaanid lähemaks ja kaugemaks tulevikuks on kindlalt paika pandud.
Teisipäeva õhtu lõpeb lauluga
Teisipäev hakkab majas lauluga tegelikult juba hommikupoolikul. Siis teeb Mare Talve proovi memmede ansambliga. Mare juhatusel on laulunaistel käsil küll viies hooaeg, aga koos käidi juba varemgi, siis juhendas ansamblit Milvi Härma Vaiatust.
Pärast tööpäeva lõppu hakkavad kogunema tantsijad. Seejärel juba õige varsti lauljad, see tähendab Torma valla segakoori liikmed. Koori dirigent Mare Talve ja tantsujuht Valve Raide jõuavad sedakorda uksest sisse üsna ühel ajal. Seekord on vaja ühes kui teises asjas nõu pidada. Suured esinemised hakkavad lähemale jõudma. Aga kõige esimene ülesastumine on juba järgmisel reedel, kui siia majja tuleb kokku Jõgevamaa külade foorum.
Nii Valve kui Mare on otsitud ja hinnatud ringijuhid. “Valvet tahavad teised rühmad meilt vägisi üle lüüa. Tal on tantsustaa?i ka juba päris palju. Kaheksateist aastat on ta siingi juba põrandalaudu tallanud,” teavad naised rääkida. “Eks sellepärast need põrandad läbi ongi,” aasib keegi. Mare juhatada on aga aastaid olnud kõikvõimalikud ansamblid, koorid jne omakandis ja kaugemalgi.
Sadala naisrühm tantsib praeguses koosseisus viiendat hooaega, aga rühmal kui sellisel täitub neil päevil juba kümme aastat. Esinemas on käidud kaks korda Soomes, omakandi lähemast ja kaugemast ümbrusest rääkimata. Aga jõulukingiks pidavat tantsurahvas selga saama uued riided, ehtsad Torma rahvariided. ?See on võimalik projektirahadest koostöös vallavalitsusega, oleme teinud projekte hasartmängumaksu nõukogule, kultuurkapitalile ja Kohaliku Omaalgatuse Programmile,? täpsustab Sadala Külade Seltsi esimees Meeri Ottenson riiete saamise käiku. Pastlad, põlled ja tanud olevat siiski naiste endi raha eest ostetud. Seelikuid käidi õmbemas Voorel aktiviseerimiskeskuses. “Tantsijaid on meil üldiselt kolmes mõõdus ja vanuses,” tunnistab Pille Tutt, sest peale naisrühma on veel memmede rühm ja lisaks kõigele tegeldakse ka seltskonnatantsuga.
Segakoori harjutus jääb teisipäeviti majas enamasti kõige hilisemale ajale. Mõned lauljatest poetavad end vaikselt ringi siis, kui proov juba käimas, ikka vastavalt sellele, kuidas kodus talitused tehtud on saanud, aga nad tulevad siiski.
Kõige suurem sensatsioon – vesi majas
Ega teist sellist seltsi, kellel päris oma seltsimaja, ei teatagi olevat. Niisugust ühendust nagu külade selts pole aga vähemalt Jõgevamaal samuti kohe kindlasti mitte. Kõigepealt said paika ümbruskonnas külavanemad, seejärel tekkis külade seltsing, kes alustas oma tegevust arengukava koostamisega. Et seltsingu tegutsemise jõud jäi Euroopa Liidu struktuurifondidest raha taotlemisel väheseks, saigi loodud selts. Registreerimise aeg 13. mai 2004. ?Ja siis leidsime oma pärli – Meeri,? räägivad rahvamajja kogunenud seltsi aktivistid. Meeri Ottenson oli selleks ajaks parasjagu vallavalitsuse töölt pensionile jäänud, seljataga mitmeid omandatud oskusi ja kogemusi, sealhulgas ka kokkupuuteid projektide kirjutamisega. Seltsi juhatusse said Meerile abiks Pille Tutt aseesimehena ning juhatuse liikmetena Kaja Toomik, Margit Avi ja Luule Väin. Nagu selgub, on küll juhtimine ja vastutus naiste käes, aga toetajateks on mehed, peamiselt samade naiste abikaasad. Aga enamik seltsi kuuluvate külade vanematest on samuti mehed.
Meeri Ottenson, siinse külade seltsi eestseisja, viib uudistajad enamasti sinna, kus kuningaski jala käib. Eurotualetid, mille eest kõige enam tuleb tänada Mati Keppi Riigikogu maaelu komisjonilt saadud toetuse eest, on tõepoolest vaatamist väärt, sealjuures ka invatualett. Maja sissekäigu juures on muidugi ka invatee. ?Aga kõige suurem sensatsioon on see, et vesi on majas, sest seda pole siin kunagi olnud,? kiidab naispere üksteise võidu.
Kõigepealt oli majale siiski peale saanud katus. ?Vald toetab projekte, muidu ei saakski,? tunnistab Meeri Ottenson. Vaatame valminud kaminaid, kujunema hakkavaid mõnusaid nurgakesi, saali, tulevast lükandukse kohta jne.
Peaasi on see, et maja on kujunemas tõeliseks vaba aja veetmise keskuseks igale eale, nagu oligi mõeldud. Nii on olnud juba õieti väga ammusest ajast alates. Ja kõik teed nii Tähkvere, Reastvere, Leedi, Kodisma, Tuimõisa kui ka Ookatku külast toovad Sadalasse kokku. “Kui kaardilt vaadata, siis on see nagu ämblikuvõrk, kõik seitse teed tulevad tõesti siia kokku. Ega see maja muidu omal ajal siia poleks ehitatud. Nüüd on elu jälle ringiga tagasi,” ütleb Ookatku külavanem Sulev Tutt.
VAIKE KÄOSAAR
