Sada tamme istutatakse lähitulevikus ka Jõgevale

Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks võiksid Eestis kasvada noored saja tamme tammikud, millest üks peaks rajatama ka Jõgevale.

Kuhu täpselt tammed istutatakse ja kes seda tööd tegema hakkab ning kes neid puid hiljem hooldab, seda Jõgeva linnapea Mihkel Kübar veel öelda ei osanud. Tema hinnangul on tegemist hea ideega, mis väärib teostamist. Linnapea sõnul vastavad arutelud jätkuvad.

Teisipäeval tutvustas riigikantselei ajakirjanikele ideed istutada Eesti vabariigi 100. juubeliks üle Eesti tammeparke. Esialgse plaani kohaselt istutatakse igasse maakonda koolinoorte ja omavalitsuste koostöös vähemalt üks tammik. Oma teadmistega abistavad noori kogenud metsamehed Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK). 

Rajatavad tammikud tähistatakse

Tamm on jõuline sümbol, mis räägib igikestvusest ja on tugevasti meie folklooriski teemaks. Tammesid on istutatud ajaloosündmuste vääristamiseks, sest sellel puul on pikk eluiga. Seoses tammedega on meieni jõudnud lood ja legendid meie ajaloost. Sellepärast kutsubki riigikantselei kõiki tammesid istutama, et jätta sel moel jälg ka endast.

Tamm on eestlaste püha puu. Tammede istutamisega on tähistatud lahinguvõite ja kuningate külaskäike. Saja tamme tammikud võiksid Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks kasvamas olla.

Eesti 100 töörühma juht Jaanus Rohumaa ütles, et hea oleks, kui erametsaomanikud pakuksid välja maatükke, kuhu sobiks tammed istutada. “Igale poole ei pea kasvama panema sadat tamme, võib rajada näiteks puiestee, allee või lihtsalt väikese tammesalu. Oluline on, et märk jääks maha,” lisas ta.

Riigikantselei tagab, et rajatavad Eesti 100 tamme pargid, alleed või tammikud tähistatakse kõik ühise märgiga. Kes soovivad Eesti 100 tammeparkide rajamises osaleda, on oodatud sellest kirjalikult teada andma aadressil tammed@riigikantselei.ee. 

Tammik vajab kindlat peremeest

Noor tamm tahab kindlat peremeest, sellepärast ei usu metsamehed, et omavalitsus või kool tammikut hooldada suudaks.

“Olen kaua aega omavalitsusjuht olnud ja näinud, et eelmiste tehtu jääb unarusse. Aga oleks hea, kui eelkäijate tehtut ikka hooldataks,” sõnas Viru-Lemmu metsaseltsi juhatuse esimees Guido Ploompuu. Tema kogemused on näidanud, et noor tamm vajab tõsist tähelepanu ning hoolitsevat kätt. Ploompuu on 1996. aastal rajanud tammiku, mis väärib Eesti Maaülikooli professori Hardi Tulluse sõnul taasiseseisvunud Eesti ilusaima tammesalu tiitlit.

Alates mihklipäevast, 29. septembrist on kõik soovijad oodatud korjama tammetõrusid ning neist istikuid kasvatama. Eesti Vabariigi juubeliaastal võib iga pere või suguselts ka endale tammiku rajada. Tammeistikuid kasvatavad ka puukoolid.

Tammikute rajamisega on juba nn katsefaasis algust tehtud. Möödunud sügisel korjasid kolme kooli – Viimsi, Kiviõli ja Suuremõisa — lapsed tõrusid, et neid kooliaeda maha panna.

Eesti asub hariliku tamme loodusliku levila põhjapiiril, meie põhjanaabrite juures Soomes enam looduslikke tammikuid pole. RMK Sagadi metsamuuseumi töötaja Peeter Hussar märkis, et Toolse tammik peaks olema Euroopa kõige põhjapoolsem looduslik tammik.

Looduslikke tammikuid on Eestis umbes 1000 hektarit. Eesti metsas kasvav tamm pole majanduspuu, vaid tamme peetakse puhkemetsa puuks.

*Harilik tamm kuulub pöögiliste sugukonda

*Levinud suuremas osas Euroopas, samuti Kaukaasias ja Väike-Aasias

*Tammel esineb ka palju dekoratiivvorme, neist levinuim on püramiidvorm

*Tamm õitseb mai lõpul ja juuni algul

*Vili on üheseemneline pähkel ehk tõru

*Tammepuit on tihe ja kõva ning ilusa tekstuuriga

*Tamm oli purjelaevade ehitamise ajal põhiline ehitusmaterjal

*Tänapäeval kasutatakse tamme ehitusmaterjalina (parkett, põrandalaud, vineer), samuti ka mööbli valmistamisel

*Tamm kasvab üksiku puuna ning ka puistuna

*Väga levinud on tamm pargipuuna

*Teadaolev vanim istutamise teel rajatud Eesti tammik on 160 aastane ning asub Jõgevamaal

*Eesti teadaolev suurima hektaritagavaraga tammik kasvab Viljandimaal Sürgaveres

*Tammetõrud külvatakse kohe peenrasse või metsas mulda

*Tõrud tuleks maasse panna lapiti ning matta umbes 3,5 cm sügavusele

*Kui tamm külvata peenrasse kavatsusega ta sealt välja võtta, tuleks puutaime juur juba esimesel aastal 8-10 cm sügavuselt läbi lõigata, muidu on puud hiljem raske välja kaevata

*Tamme juur võib juba esimesel aastal tungida 1 – 1,2 m sügavusele

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus