Täna möödub sada aastat ajaloolisest päevast, mil pandi alus Eesti Vabariigile kui parlamentaarsele riigile. Nimelt kogunes jüripäeval, 23. aprillil 1919 oma avaistungile 120- liikmeline Asutav Kogu. Tänase Riigikogu eelkäija.
Asutava Kogu valimised toimusid Venemaaga sõjas olnud noores Eesti riigis 5.–7. aprillini. 120 valituks osutunud saadiku seas oli viis meest, kes olid pärit tänase Jõgevamaa piiridest. Nendeks olid Jaan Poska, Hugo Raudsepp, August Jürman-Jürima, Arnold Paul Schulbach (Süvalep) ja Johannes Friedrich Zimmermann.
August Rei sütitav kõne
Asutav Kogu tuli oma avaistungiks kokku Estonia kontserdisaali. Asutava Kogu esimees, valimised võitnud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei esimees August Rei märkis oma avakõnes:
„Meie esimeseks ülesandeks peab olema Eesti riiklist korda kindlaks määrata. Eestist peab saama vabariik, kus õigus ja demokraatia valitseks, ja kõige suuremaks ülesandeks peab olema terava maaküsimuse lahendamine.”
Ajastule oli tähelepanuväärne tõsiasi, et näiteks järgmisel päeval, neljapäeval, 24. aprillil ilmunud Päewalehes olid esiküljel sõjauudised. Seda kaunistasid pealkirjad „Meie väerinna seisukord” ja „Rahu asjus”. Asutava Kogu kokkutulemisest kirjutati pikemalt teisel küljel.
Päewaleht alustas ülevaadet nii: „Uulitsal. „Estonia” ette voolab vahetpidamata rahvast kokku. Kella 12 paiku on inimesi murdu koos. Kord on – eeskujulik. Meeleolu pidulik-asjalik. Autodel kihutavad ette väljamaa riikide saadikud, konsulid, Ajutise valitsuse liikmed. Fotograafid jooksevad võidu, ülesvõtmiseks sündsat silmapilku ja kohta otsides.”
Istung avati kell 12.30 ja teatatakse, et 120st saadikust on kohal 115. Neli saadikut oli teatanud oma tagasiastumisest juba eelmisel päeval ning 23. aprillil teatas oma loobumisest Eduard Hubel.
Sellele järgnes Asutava Kogu esimehe valimine. Kandidaat oli valimised võitnud August Rei, kelle poolt anti 100 ja vastu 14 häält.
„Käteplagina saatel astub esimees oma kohale,” kirjutas Päewaleht.
Rei sõnavõttu katkestati mitmel korral kiitvate aplausidega, samuti ka toetavate vahelehüüetega. Saal tundus olevat esimehe mõtetega ühel meel.
Raudsepp sekretäri abiks
Rei luges saadikutele ette ka iseseisvusmanifesti. Asutava Kogu kõige olulisemaks sõnumiks peeti nii oma rahvale kui ka välisilmale selgelt ja kindlalt anda mõista Eesti riikliku seisundi kohta, et lõpetada maad võtnud kahtlused, nagu puuduks eestlaste seas üksmeel iseseisvuse küsimuses.
Pärast Rei kõnet tutvustas ta saadikutele Asutava Kogu kodukorda. Seejärel toimusid ka eestseisuse valimised. Esimeseks abiesimeheks valiti tööerakondlane Lui Olesk 102 poolthäälega. Teiseks abiesimeheks rahvaerakondlane Ado Birk 98 häälega. Sekretäriks valiti 103 häälega sotsiaaldemokraat Mihkel Martna. Tema abideks said aga kaks toonasest Vaimastvere vallast pärit saadikut. Esimeseks abiks valiti maaliitlane August Jürman 63 ja teiseks abiks sotsiaalrevolutsionäär (Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei) Hugo Raudsepp 93 häälega. Raudsepa erakonnast tuli muide seitse saadikut, teiste seas ka Hans Kruus, Johannes Semper ja Jaan Kärner. Tegu oli loomeinimeste erakonnaga.
Estonia kontserdisaalis toimusid Asutava Kogu istungid esimese kuu jooksul, kuni koliti Toompea lossi valgesse saali. Toompeal toimus avaistung 30. mail 1919.
TIIT LÄÄNE
