Säästlik metsamajandus – müüt või tegelikkus

Kas raiume liiga palju metsa, miks raiume peamiselt okaspuud, millises olukorras on erinevad metsatüübid – need on teemad, mille üle avalikkuses viimasel ajal tihti vaieldakse. Maaülikooli teadlaste infopäev kergitas nendelt teemadelt katet ja oli suunatud laiale huviliste ringile.


Maaülikooli vanemteadur Raul Rosenvald rääkis säästliku metsamajandamise põhimõtetest ja nende täitmisest. PAN-Euroopa metsakaitsekriteeriumide eesmärk on jätta järeltulevatele põlvedele samasugused võimalused loodusressursside kasutamisel kui meil praegu on. Tegelikult loodusressurss ja keskkond seab piirid. Majanduslike, keskkonna ja ühiskonna eesmärkide puhul ei tohi üht eelistada teisele. PAN-Euroopa metsakaitseprotsessi eesmärgid meil sõnastatud metsapoliitikas: säilitada majanduslik elujõulisus ja metsade elurikkus ning metsandusega seotud väärtused.

Metsaressursi säilitamise ja suurendamise indikaatoriteks on meil märgitud metsa pindala, tagavara ja vanuselise struktuuri säilitamine. Metsa pindala on meil suurenevas trendis. Raiemahu indikaatorina on märgitud kuni üheksa miljonit tihumeetrit aastas. Metsa tootlikud funktsioonid peavad olema tasakaalus juurdekasvu ja raiega. Ehk siis aastane netojuurdekasv ja raie peavad olema tasakaalus. Netojuurdekasvu saamiseks lahutatakse juurdekasvust väljalangeva ehk sureva metsa osa.

Erametsades okaspuupuistud asendunud lehtpuupuistutega

Jätkusuutlik majandamine on metsanduse arengukava kohaselt raiemahuga kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Metsaökosüsteemi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise raames on puuliigiline koosseis muutunud. Erametsas on viimse 20 aasta jooksul okaspuupuistud asendunud lehtpuupuistutega ehk siis okaspuupuistute pindala on vähenenud. Valdav on lageraiepõhine majandamine. Kuuske vaid istutatakse, kuid tuleks soodustada looduslikku uuendust. Ka surnud puit on metsa indikaator.

Oluline on metsamaastike sidusus, et raiete ruumilisel planeerimisel suurendataks sobivust elustikule, et ohustatud liikide populatsioonid säiliks elujõulistena, et säilitataks geneetiline varieeruvus ning kui infot liikide kohta täpset pole, siis lähtutaks ettevaatlikkuse printsiibist. Ohustatud liikide seire on meil nõrk, sellele ei taheta raha kulutada. Suuremat tähelepanu vajavad elustikuga seotud uuringud. Näiteks ELF tegi metsanduse arengukavasse palju ettepanekuid, kuid arvestati neist vaid vähestega. Eriti suured puudujäägid on laane- ja salumetsade osas.

Metsade sotsiaalse ja kultuuriliste väärtuste all tuleks arvestada , et metsad on elatusallikas, puhkevõimalus ja ka metsa kõrvalsaadused on vajalikud. See osa on kõige nõrgemalt arengukavas esindatud. Mets pole vaid maksutulu ja tööhõive. Kaasamise osas otsuste langetamisel tuleks arvestada kõigi osapooltega. Erinevad huvid pole alati esindatud.

Professor Henn Korjus kõneles metsakasutuse kavandamisest. Riigimetsade majandamisel on fookus keskkonna ja ühiskonna suunal, erametsades majanduslikul suunal. Ajaloolises vaates on 18. sajandist metsas kvartalite süsteem ja majandamine blokkidena näiteks kümneaastase tsüklina. 19. sajandil lisati sinna maa väärtusel põhinev majandamine. Operatiivsel tasemel vajatakse mudeleid, andmeid, et saada tulemusi.

Puistu tasemel optimaalne vanus on küpsusvanus. Näiteks II boniteedi mustikamänniku mahuküpsus Järvselja näitel saabub 41 aasta vanuselt, kasumiküpsus 58 aasta vanuselt. Lubatud raievanus on aga 90 aastat.

Metsakasutuse planeerimisel oleme ratsionaalsest kavandamisest väga kaugel. Näiteks mõne aasta tagune metsakasutuseprognoos on meil 12,6 miljonit tihumeetrit aastas. Arvestuse järgi on võimalik juurdekasv mudeli kohaselt 19 miljonit tihumeetrit aastas. Seda juhul, kui metsad on normaaljaotusega.

Moodsad IT-lahendused aitavad täpsemalt prognoosida

Nüüdisaegsed IT-lahendusel põhinevad võimalused prognoosimiseks on väga head: laserskanneerimine, iga puu koordinaadid ja hindamine jms. Nüüdisaegne reaalsus on mõistlik prognoosimine n-ö ajalise aknaga. Riigi tasemel prognoos vajab tegevusmallide kirjeldamist andmete põhjal, imitatsioonmodelleerimist. Kui on alternatiive, siis on ka valikut. Optimeerimine tähendab, et kasutada on palju erinevaid tunnuseid, sh ka piirangute seadmist. Oluline on otsustushierarhia ja sihifunktsiooni seadmine, lineaarplaneerimine jms.

Kavandamine liigub suurema detailsuse suunas nii eesmärkide, andmete kui ka tegevuste osas. Omanik peab olema teadlik oma võimalustest, kuid arvestama avaliku huviga seadustes sätestatud juhtudel.

Professor Veiko Uri teema oli eesti metsad ja süsinikuringe. Tema hinnangul viimase 50 aasta jooksul on süsiniku kontsentratsioon tõusnud ning seda tõusu seostatakse kliimamuutustega. Erinevates metsades, näiteks majandusmetsas ja kaitsemetsas, on prioriteedid erinevad. Eesti metsades on 20 erinevat kasvukohatüüpi ja seitse erinevat peapuuliiki. Mullastik meil on mosaiikne ning puuliigid moodustavad erinevaid kooslusi. Euroopas tehtud uuringud kinnitavad, et mullas on süsinikku poolteist korda enam kui puude biomassis. Euroopa metsades seotud süsinikust orienteeruvalt kaks kolmandikku läheb mulda. 30 protsenti meie metsadest on turvasmuldadel, seal on süsinikku enam. Peale puude (oksad, lehed/okkad, juured) on metsas ka taimestik, põõsarinne. Metsad kaotavad süsinikku hingamise läbi. Kuuse-kase segapuistud seovad aastas 6-8,5 tonni süsinikku. Optimaalse raieringiga majandades seome rohkem süsinikku. Keskmiselt seovad meie puistud 3,7 tonni süsinikku aastas. Näiteks kõdusoo kaasikud seovad süsinikku 4,7-6,2 tonni aastas, arukaasikud 3,5-5 ja hall-lepikud 1-4tonni. Kuusik kõdusoos on efektiivseim süsiniku siduja.

Dotsent Rein Drenkhan tutvustas kuusikute seisundit. Erinevate kahjustuste (tuul, torm, ulukid) hulgas on tõsiseim patogeen juurepessu tekitaja. Hinnanguliselt kaotatakse kolmandik meie kuusikute metsatulust mädanikele. Mädanikuga kaasnevad tuuleheide, tuulemurd. Väliselt ei näita puu märke mädanikust. Tegemist on siis varjatud patogeeniga. Juurepessule kuusel on iseloomulik tsentraalne mädanik. Juurepessul männil on iseloomulik juurepessu viljakeha olemasolu juurekaelal, ja tumenenud puit perifeerias. Juurepessu levik: kännud, raieaeg, sobiv kasvukohatüüp, raie intensiivsus, eelmise metsapõlve seisund, kliimamuutused.

Juurepessust nakatunud kuusele on iseloomulik kasvupidurdus, tsentraalne mädanik, tuuleheide. Kahjustatud männile on iseloomulik puude kuivamine rühmiti, kasvupidurdus ja perifeerne mädanik. Märt Hanso sõnul on juurepess muutunud puistu haigusest kasvukoha haiguseks. Enam kahjustusi on viljakates kasvukohatüüpides laanemetsades. Männi juurepess on agressiivsem. 2014 metsastatistika põhjal on kahjustustest 41,7 protsenti tuuleheide, juuremädanikud 6,9 protsenti. Maaülikoolis on käsil RMK uurimistöö, kus vaadeldi Lõuna-Eesti 2012-2014 harvendusraie lanke. Erinevates kasvukohatüüpides 56st raiealast 46 esines juuremädanikke. Uuriti 2382 puud ning uurimise tulemusena selgus, et 60aastases puistus oli juuremädanikku 60 protsendil puudest. Modelleerimisel leiti, et 20 aasta jooksul kasvab mädanikutekitajate määr 5-20 protsenti.

Juurepess levib kuusikutes raiete järel. Katsealal uurimise näitel olid istutamisjärgsel aastal kuusetaimed juba nakatunud juurepessuga. Viis aastat pärast istutust oli juurepessuga nakatunud kaheksa protsenti taimedest. Mädanike kahjustusi alahinnatakse nende varjatuse tõttu. Juurepessu aladel tuleks eelistada segapuistut. Hooldusraied tuleks teha võimalikult noores kuusikus. Okaspuu kände tuleks töödelda Rotstopiga.

Arutelul tõi RMK spetsialist Kerli Karoles-Viia välja erinevate loodusalade külastuste uuringute tulemused. 2011. aasta uuring ütles, et 52 protsenti küsitletutest käis metsas seenil-marjul. 85 protsenti elanikest olid teadlikud RMK puhkealadest. Loodusalade külastus on kasvav trend. 2015.aastal oli külastusobjektidel RMK uuringu kohaselt üle kahe miljoni külastuskorra. Külalistele on oluline tutvustada kaitseväärtusi. Kahju ei tohiks kasu ületada. Avaliku funktsiooni täitmiseks on RMK külastuskorralduse osakonnal kolm töösuunda: koha planeering, teavitamine võimalustest ja suhtumise kujundamine.

Keskealise metsa kallale minek on kurjast

Taavi Ehrpais tõi metsa majandajana välja 2013. aasta metsaseaduse muudatuste (eraldisepõhine majandamine, kaalutud raievanus) mõju. Kui varem oli keskmine raiekoht 300-400 tihumeetrit, siis pärast seadusemuudatust 700- 800 tihumeetrit. Negatiivne mõju on, et uuendamise mahud pole järele jõudnud. Erametsi uuendatakse vaid 20 protsendil aladel. Uuendamisel kinnisvara väärtus ju suureneb. Keskealise metsa kallale minek on tema hinnangul kurjast.

Toetustel on suur mõju omaniku käitumise kujundamisel. Toetuste maht on selleks aastaks langustrendis (vaid 900 000 eurot). Oluline on kaitsealade majanduspiirangute leevendamine, taolisi alasid on 16 protsenti. Metsaseltsid peaks aktiivsemalt metsaomanike hulgas selgitustööd tegema. Taksaatorite rivi vajaks korrastamist.

EDA TETLOV

blog comments powered by Disqus