Kui võrrelda, millise liigi osakaal on erametsades viimase kümne aasta jooksul suurim, siis on see hall lepp. Seda on kuni 10-aastastes noorendikes 42,8 protsenti. Okaspuuga on erametsa viimase kümne aasta jooksul uuendatud aga vaid 18,2 protsendi jagu. Riigimetsas on seevastu okaspuuga uuendatud pea 40 protsenti noorendikest. Erametsade põhiprobleem ongi okaspuude osakaalu vähenemine. Tulevastele põlvedele peame aga pärandama samas mahus ja kvaliteediga metsa nagu see täna meie kasutuses on.
Üleminekuajal, kus maade tagastamise läbi sündis Eestis sadu tuhandeid maa- ja metsaomanikke ning toimib ohtlik kinnisvaraturg, on raiesurve metsadele väga kõrge. Lageraied ei ole nii suur probleem kui see, et uuendustööd on jäänud tegemata. Senised metsauuendamist reguleerivad seadusesätted pole taganud metsa kvaliteetset uuenemist. Seega tuleb kasutusele võtta uusi ja mõjusamaid meetmeid ? näiteks tagatisraha.
Kõik ei pea maksma
Viimasel ajal on uue metsaseaduse eelnõusse kirjutatud tagatisrahast mitmel pool räägitud. Nii mõnegi lehe veergudel on asjast huvitatud isikud ning nende esindajad tõstnud protesti, et metsaseaduse eelnõus üritatakse tagatisraha abil kõrvaldada neid kitsaskohti, mis ei luba meie metsades, eriti erametsades toimuvat nimetada säästlikuks.
Tagatisraha idee on, et raiel teenitud rahast tuleb kõrvale panna summa uue metsapõlve rajamiseks kui kasvukohatüüp seda nõuab. Lootused, et omaniku panus metsa uuendamiseks tuleb hiljem ja kuidagi teisiti, ei ole täitunud. Tagatisraha loob aga tingimused säästvaks metsanduseks.
Tagatisraha nõue ei puuduta kõiki metsaomanikke. Tagatisraha pole vaja, kui raiutavas metsaosas on looduslikud eeldused kvaliteetse uue metsa tekkimiseks. Pole ju mõtet nõuda tagatist mitte millegi tegemiseks. Sama kehtib kui kinnistul ei tehta lageraiet aastas üle 2 ha. Tagatisraha ei nõuta ka kui lageraie tehakse loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja kui raiesmikul on metsa uuenemiseks piisavalt looduslikke puutaimi. Samas tuleb tagatisraha nõuda neilt, kel on kehtiv karistus ebaseadusliku raie või metsa uuendamise nõuete rikkumise eest.
Eelnõu järgi on tagatisraha 3000 kuni 20 000 krooni. Summa arvutatakse lähtuvalt kasvukohatüübist ja uuendatavatest liikidest. Raha suuruse määramisel arvestatakse, et sellega on võimalik katta nii uuendamis- kui ka ala kaitsmiskulud.
Tagatisraha makstakse kas enne raiet või pärast osa raie tegemist. Kui tagatisraha ei suudeta maksta enne lageraiet, siis peale veerandi langi raiumist on selleks võimalus kindlasti olemas. Metsaomanik saab oma tagatisraha kasutada uuendustööde tegemiseks. Tagatisraha saab omanik hakata kohe kasutama oma metsa uuendamiskulude katteks. Näiteks maapinna ettevalmistamiseks, seemnete või istutusmaterjali ostmiseks ja istutustöödeks. Lõpparveldus toimub, kui raiesmik on tunnistatud uuenenuks.
Kulud vastavad tegelikkusele
Planeeritud tagatisraha summad on tegelikele kuludele vastavad. RMK arvutuste alusel on näiteks 2005. a. keskmine lageraie uuendamiskulu 1 ha kohta planeeritud ca 7700 krooni. Ka Euroopa Liit toetab oma struktuurifondi kaudu põllumaade metsastamist ? 1 ha peale on arvestatud kasutada kuni 13 000 krooni.
Kahju, kui probleemi tõsidust ei mõisteta ja esikohale seatakse ühepäevaperemehe huvid. On tunda hirmu raiemahtude vähenemise ja metsatööstuse süveneva toormenappuse ees. Tagatisraha mõte pole reguleerida raiemahte, vaid kännumaastike asemele väärtuslik mets kasvatada. Eesti saeveskite tootmisvõimsus ületab tunduvalt metsade kandevõimet ja seda oleks pidanud uute saeveskite ehitajad ette nägema. Metsatöösturite näiline väikeomanike huvide kaitsmine on tegelikult võitlus nende enda huvi ja kasumi säilimise eest ja seda tuleviku arvel.
Tagatisraha säästab ühiskonda vastutustundetute metsaomanike tegematajätmise kinnimaksmisest. Ühiskonna huve arvestades tuleb metsi majandada ajas kaugele ette vaadates. Metsaseaduse eelnõu peab just tulevikku silmas.
VILLU REILJAN, keskkonnaminister, Rahvaliit
