Külakogukonnale on kooskäimiskoha olemasolu suureks plussiks. Kääpa kandi suurim saal on Saare rahvamaja oma. Paraku polnud see aastaid külmemal ajal kasutatav, sest halvasti toimivad ahjud ei võimaldanud ruumi soojaks kütta. Mure sai murtud tänu sihtasutuse Kalevipoja Koda käivitatud Leaderi projektile. Saal näeb nüüd ka märksa kenam välja.
Saare rahvamaja on kohalikku rahvast teeninud juba peaaegu sajandi: 1927. aastal andis vald varem magasiaidana kasutuses olnud hoone ühes maaga selle all Saare põllumeeste seltsile, et nad saaksid sinna seltsimaja rajada. Selleks ajaks juba 23 aastat tegutsenud seltsi juurde olid tekkinud laulukoor, näitering ja puhkpilliorkester, mis kõik harjutamis- ja esinemispaika vajasid.
Aja jooksul mitut nime kandnud ja mitme instantsi hallata olnud rahvamaja tegutseb praegu sihtasutuse Kalevipoja Koda juhtimisel. Rahvamaja saal paikneb just kõige vanemas, maakiviseintega magasiaida osas, millele on hiljem vajadust mööda puitosi juurde ehitatud.
Ootamatu leid renoveerimisel
Et saal talvel külm oli, valmistas kohalikule rahvale meelehärmi. Tõsi, mitmepäevase kütmisega oli võimalik see soojaks saada, aga mitte kauaks, sest põranda ja lava alt vuhises sisse külm tuul.
- aasta alguses ette võetud renoveerimistööde käigus asendati kaks halvasti toimivat ahju uue kaminahju ja elektriradiaatoritega. Saal sai ka uue soojustatud põranda. Varasem laudpõrand oli rajatud otse kunagise magasiaida muldpõrandale. Korda sai ka lavatagune maakivisein, mis sinna keldrikatuselt voolanud vihmavee tõttu hallitas.
Saali seinte renoveerimine tõi kaasa üllatuse. Kui seinu katvat laudist maha võtma hakati, märgati pikkade naelte külge jäänud krohvitükkidel huvitavaid värviosakesi. Asja lähemalt uurima hakates ilmnes, et saali seinu kaunistas kunagi maalitud ornament.
Ootamatu leid sundis loobuma mõttest seinad kuni maakivipinnani krohvist vabastada. Selle asemel võeti maha ainult maalinguid kattev värvikiht. Keerulise, aga samas põneva töö tegemiseks kulus 51 tundi ning töö tegid ära Kalevipoja Koja juhatuse liige Annika Oras ja paar vabatahtlikku.
„Tegutseda tuli üpris intensiivselt, sest ehitaja tahtis töödega edasi minna,“ meenutas Annika Oras. „Küsisime nõu ka Tartu kõrgema kunstikooli Pallas spetsialistidelt eesotsas professor Heli Tuksamiga ning teavitasime leitud maalingutest muinsuskaitseametit, ehkki rahvamaja pole kaitsealune ehitis.“
Et maalingud paiknesid ainult seinte ülemises osas, kaeti alumine osa hiljem taas laudisega. Ka maalinguid ei hakatud perfektselt taastama, vaid eksponeeriti lihtsalt selle säilinud osad. Ent säilinut oli õnneks palju. Tänu maalingutele muutus saal märksa omanäolisemaks ja atraktiivsemaks. Maakiviseinte väljatoomisest loobumine andis ka rahalise võidu, mida kasutati uue põranda valamiseks. Valatud põrand kaeti kvaliteetse laminaatparketiga, mis jätab üsna päris parketi mulje.
Saali sisustust renoveerimise käigus välja ei vahetatud, toolidele õmmeldi lihtsalt uued heledad katted. Valgustite uuendamiseks leiti aga üsna põnev moodus. Kama Talu OÜ-l, mis rahvamaja saali ehitustöid tegi, on ka puidukoda. Talutoidu võrgustik Kääpa OTT tellis sealt just renoveerimistööde aegu suuri laaste kinkepakkide alusteks.
Kui laastud kätte saadi, läks kohapeal mõte lendu ja nii loobutigi poest valgustite ostmisest. Selle asemel telliti Kama Talust uus kogus laaste, peitsiti ja põletati neid veidi ning tehti omapärased lambivarjud. „Mujalt tulijates tekitavad need päris suurt elevust. Usun, et meie leiutist on juba kopeeritudki,“ arvas Oras.
„Talve” mängufilmi tantsuõhtu
Tema sõnul oli rahvamaja saali kordasaamine kohalikule rahvale väga tähtis. Esimese renoveerimisjärgse peona peeti 2018. aasta aprillis maha Saare kooli head-aega-pidu. Rahvamaja kõrval asuv vana koolimaja ehk praegune Kalevipoja muuseum läks siis vastu põhjalikule rekonstrueerimisele ning kõik endised õpilased, kes vana maja veel neile äratuntaval kujul näha tahtsid, võisid seda vaatama tulla.
Rahvamaja saalis on toimunud ka muid pidusid, kinoseansse, teatrietendusi ja kontserte. Naisansambel Allikad ja näitering on saanud mõnusasti soojas saalis proove teha, joogahuvilised aga oma treeninguid teha. Jõulude eel on Kääpal ikka tegutsenud jõulumaa ning osa külastajatele pakutavast tegevusest toimub rahvamaja saalis. Saali saab üürida ka perepidudeks ning koolitusteks ja seminarideks.
Omanäolise saali leidis üles „Talve“ filmi võttegruppki. Neil oli vaja ruumi, kus jäädvustada tantsuõhtu ja Kiire poja sõnavõtu stseen ning Saare rahvamaja saal leiti sobiv olevat. Kääpal tehti ka mõned välisvõtted.
Kui film veebruaris esilinastub, on Kääpa kandi rahval põnev jälgida, mil moel on nende kodupaik filmikaadritele salvestunud.
Kui väliselt on Saare rahvamaja korras, siis majas sees on kauni saali kõrval ka selliseid ruume, kust justkui nõukaaeg vastu vaatab. Paraku pole nende kordategemiseks lihtne raha leida.
Saare rahvamaja saali aasta ringi kasutatavaks muutmist toetas Leaderi programm 19 255 euroga, kogu projekti maksumus oli 21 395 eurot.
RIINA MÄGI
