Jõgeva Sordiaretuse Instituudi töötajatele teevad aasta-aastalt üha enam meelehärmi uljaspead, kes talvel mootorsaanidega üle nende katsepõldude sõidavad. Eriti hull saaniralli on instituudi põldudel käinud viimastel päevadel.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teaduri, talirukki aretaja Ilme Tupitsa sõnul on Jõgevalt Mustvee suunas liikuma hakanud saanisõitjad pärast Pedja jõe silda kohe esimesel võimalusel põllu peale keeranud ning siis üle katselappide põrutanud.
“Saanisõitjate teele on jäänud talirapsi, -rüpsi, -nisu, rukki ja ka heintaimede katselappe,” ütles Ilme Tupits.
Kui künni peal võiks tema sõnul veel saaniga sõita (sedagi juhul, kui oskaja inimene põllu kevadel uuesti üle künnab), siis talivilja ja heina katse- ja seemnepõldudel on selline müttamine täiesti lubamatu, sest lume tallamine halvendab tunduvalt teravilja ja heintaimede talvitumistingimusi. Kui taime kohal olev lumekiht on kokku pressitud, on taime loomulik õhuvahetus pärsitud, mistõttu see võib hauduma minna ja lumiseenega nakatuda.
Kui tavalisele viljakasvatajale tähendab lume tallamine vaid väikest saagikadu, siis sordiaretajatel tekib selle tagajärjel hoopis suurem probleem: kuna tallatud ja tallamata kohas kasvavatel taimedel tekivad ebavõrdsed talvitumistingimused, ei saa sordiaretajad katselappidelt enam usaldusväärset infot, sest normaalsetes ja ebanormaalsetes tingimustes talvitunud taimi pole ju võimalik omavahel võrrelda.
Jäljed näha saagikoristuseni
“Isegi suuskadega üle põllu sõitmine teeb taliviljapõllule kahju, mootorsõidukitest rääkimata,” ütles Ilme Tupits. “Kevadel on hästi näha, kuidas lumi tallatud kohas palju kauem püsib. Ning tegelikult on tallamisjäljed põllul sügisese saagikoristuseni näha. Näiteks kõrgekasvulise ’Sangaste’ rukki katselapis on tallatud kohal sälk sees: seal on taimed teistest hulga madalamad.”
Suure põllupinna puhul ei anna tallamine nii hullusti tunda, aga sordiaretajate katselapid on enamasti ühe- kuni kümneruutmeetrised. Kui sellisest kordki üle sõita, kaotab see katseinfo kogumise mõttes suure osa oma väärtusest.
Instituudi nisurühma teaduri, talinisu aretaja Reine Koppeli sõnul on sordiaretajate endi algatusel tehtavate katsete kõrval ohus ka erinevate firmade, sealhulgas välisfirmade tellitud katsed.
“Minul ongi ühest sakslaste tellitud katsest otse üle põrutatud,” lisas Ilme Tupits. “Mismoodi ma nüüd tellijale aru annan? Kuidas tõestan, et üks sort on parem kui teine, kui katselapil on trambitud ja sordid on seetõttu talvitunud erinevates tingimustes. Kui sakslased tulevad kontrollima, saavad nad kohe aru, et katselapp on kahjustatud. See võib lõppeda sellega, et suur töö on küll tehtud, aga tasu selle eest jääb saamata.”
Praegu on põllu tallamine Ilme Tupitsa sõnul eriti ohtlik sellepärast, et lumekiht on alles küllalt õhuke (enne külmalaine tulekut oli see
Raske teolt tabada
“Oleme püüdnud saaniga katsepõldudel sõitjaid ka otsida ja korrale kutsuda, aga kõik kinnitavad kui ühest suust, et nemad pole sellist asja teinud,” ütles Ilme Tupits. “Ning kiivrit ja kombinesooni kandvat inimest on ka võimatu eemalt põllult ära tunda. Saanidel on aga raske vahet teha numbrimärgi puudumise tõttu.”
Kui keegi tõesti suisa teolt tabataks, õigustaks ta end ilmselt sellega, et ta ei teadnud, et katsepõllul sõidab. Katsepõllud pole tõesti väga silmatorkavalt tähistatud. Talvel aga mattuvad olemasolevad väikesed etiketidki lume alla. Tõsi, seal, kus möödunud nädalavahetusel eriti palju sõideti, olid katselappe tähistavad tokid ning lume paksuse ja temperatuuri mõõtmise latid hästi näha, ent neist lihtsalt ei hoolitud.
“Meil on katsepõlde Jõgeva aleviku lähistel päris palju. Kuna me ei tea, mis suunast otsustatakse põllule sõita, ei tea me ju ka õiget kohta, kuhu hoiatussilt ette panna,” ütles Reine Koppel. “Liiatigi ütleb liiklusseadus, et maastiksõidukiga võib maastikul sõita või sõidukit parkida üksnes maavaldaja loal. Seega pole kellelgi mingit õigust meie põldudel sõita, vaatamata sellele, kas katselapid on tähistatud või tähistamata. Ning meie pole kindlasti ainsad, kes ei taha, et meie põlde tallatakse. Arvatavasti on sama meelt ka paljud talivilja kasvatavad talunikud ja suurtootjad.”
„Meie käest ei ole keegi põldudel sõitmiseks luba küsimas käinud ja kui keegi küsima tuleks, siis me ei annaks seda,“ lisas Ilme Tupits. „Kaalume tõsiselt kahjude kokkuarvamist ja nende sissenõudmiseks politsei poole pöördumist.“
Ilme Tupitsa sõnul on sordiaretajad katselappide tallajatega hädas tegelikult ka suvel: mõni käib neil koera jalutamas, mõni nende servast kummelit korjamas. Reine Koppeli sõnul sõitis aga möödunud kevadel, kui katselapid juba hästi näha olid, keegi koguni ATVga üle talinisu katsepõllu.
“Võib-olla peaks palve meie katsepõlde mitte tallata lehte kirja panema punaste tähtedega või pimedate kirjas? Iseasi, kas need tallajad lehte üldse loevad,” ütles Ilme Tupits. “See, mis saanimehele on fun, on meile tõeline tragöödia.”
Neil, kes tahavad täpsemalt tutvuda maastikusõidukitega, sealhulgas mootorsaanide ja ATVdega liiklemist puudutavate seadusepügalatega, soovitas Reine Koppel lahti võtta elektroonilise Riigi Teataja (https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021) või Maanteeameti kodulehekülje (http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/8), kus maastikusõidukijuhtide kohta käivad seadusesätted lahti kirjutatud.
i
RIINA MÄGI
