Saadjärve on uuritud juba 100 aastat

Vooremaa maastikukaitseala administratsiooni direktori Aita Saksingu sõnul on püsiekspositsioon jagatud nelja ossa ? igale aastaajale on pühendatud üks looduskaunis koht. Nii saab huviline vaadata kevadist Peipsi madalikku, talvist Alam-Pedja looduskaitseala, sügisest Otepää kõrgustikku ning suvist Vooremaad.

Püsinäitusel on võimalik näha mitmete lindude ja metsloomade topiseid.

Kuigi näituse pealkiri on ?Tartumaa loodus?, on seal võimalik vaadata ka kaunist vooremaastikku, mis jääb Jõgevamaa alale. Vooremaa on Jõgevamaal ja Tartumaa põhjaosas asuv omailmeline, selgelt piiritletav maastikurajoon, millest kaitse alla on võetud tema lõunapoolne osa, n-ö. “Järveline Vooremaa”.

Saadjärve uurimisele pühendatud juubelil jäi kõlama, et vee seisund Saadjärves on suhteliselt hea ning pärast põllumajandusliku tootmise kahanemist on surve järvele vähenenud.

Keskkonnaminister Villu Reiljan avaldas heameelt selle üle, et ka väljaspool Tallinna tehakse suuri asju. “Vooremaa maastikukaitseala keskusest Äksis on kujunenud elav külakeskus, kus on huvitav nii lastel kui ka täiskasvanutel,” ütles minister.

Maastikukaitseala keskuses toimuvad loodusõhtud ja üritused, korraldatakse mitmesuguseid konkursse ning tegutseb looduskool. Novembris toimuval loodusõhtul tehakse kokkuvõtteid suvisest fotokonkursist. Käimas on ka lugude võistlus õpilastele teemal “Inimene looduses”. Lisaks Tartu valla koolide õpilastele on konkurssidest ning suurematest üritustest antud teada ka Jõgevamaal, eriti oodatakse ettevõtmistes osalema Tabivere vallas asuvate koolide Maarja Põhikooli ja Tabivere Gümnaasiumi õpilasi.

Huvi oma kodukandi looduse ja selle hoidmise vastu on õpilastes püütud tekitada mitmete programmidega, koolitati noorgiide, kes suudaksid oma kodukanti tutvustada. Õpilased jätsid meelde ka lugusid, mis on seotud mõne konkreetse kivi, puu või inimesega.

“Tahame kõigile tutvustada selle koha väärtust ning selgitada, miks tuleb loodust hoida. Samuti tahame paikkonda arendada ja rõhutada, et ka lastel on siin oma tähtis roll täita,” ütles Aita Saksing.

Helle Mäemets ja Ingmar Ott Võrtsjärve Limnoloogiajaamast rääkisid konverentsil järve uurimisest ning selle seisundi muutumisest aja jooksul. Triin Mägi Tartumaa Keskkonnateenistusest selgitas järve ümbruse majapidamiste mõju järve vee kvaliteedile ning kutsus sama kandi elanikuna järveäärseid asukaid üles keskkonnasäästlikult majandama.

Aita Saksingu sõnul on Saadjärv väga vana teadusliku uurimise objekt. Siin on järjepidevalt uuritud vee puhtust ning taimi järves. “On hea, et Saadjärves on vesi püsinud puhtana,” ütles Saksing. Aasta lõpuks peaks iga huviline saama Saadjärve looduskeskuses tutvuda sellega, mida kujutab endast Vooremaa, kuidas on voored tekkinud ning millised on nende kihid.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus